T11212017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Piparmünt

Piparmünt on bastard, mille päritolu on vähetuntud. Sellest hoolimata on tal kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta.

Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini.

Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks.

Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt.

Õli kasutatakse ka kosmeetikatööstuses kreemides ja salvides ja inhalatsiooniks nohu puhul. Mõjub soodsalt ka sapipõie tegevusele.

Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Keev vesi valatakse lehtedele ja lastakse 5-10 minutit tõmmata ja siis kurnatakse. Juuakse 3 tassi päevas.

Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.

Apteekides on saadaval nn. piparmündi tilgad. 15 tilka veega annab samasuguse toime, kui teed juues.

Piparmündi lehti kasutatakse ka köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes.

 

Allikas: Terviseleht, Koidula Pihlak