N11232017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Peenarde katmine multšiga

Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu- kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.

Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Orgaanilised multšid ja nende eelised

- Paraneb mulla niiskusesisaldus

- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut

- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette

- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel

- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks

- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht

- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust

- Vähendab erosiooni

- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist

- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust

- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)

- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)

- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest

- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil.

 

Pea meeles!
Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.

Okaspuu koorepuru
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.

 

Pea meeles!
- Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
- Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
- Kui soovid multši kõdunemist aeglustada, paigalda mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema  hoolikalt ette valmistatud. Lisa mullale kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.
- Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.

Turvas
Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.

Männiokkad
Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.

Nipp!
Männiokkamultsh on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad
Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m².
Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Puulehed
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Murulõikmed
Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi.

Saepuru
Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Haljasmass
Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.

 

 

Artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.