Nokitse.ee

Kuidas leida head autotöökoda

Hea mehaaniku või töökoja leidmine võib olla auto korrashoiu seisukohast kõige olulisem. Kui Te ise ei oma kompetentsi tegemaks hooajahoolet või vajalikke remonte, peate pöörduma spetsialisti poole. Usaldusväärse mehaaniku leidmiseks oleme välja toonud paar õpetussõna.

Kuulujutud

Paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei jõua kanda reklaami kulutusi. Seega tehakse alati maksimaalselt head tööd ja loodetakse, et rahulolev klient soovitab nende töökoda ka oma sõpradele ja tuttavatele ning suurendab sellega mehaaniku klientuuri. Kui soovitaja sõidab Teie sõidukile sarnasega, on soovitus seda kindlam kuid pidage silmas, et iga soovitust tuleb kontrollida. Sedasi võite saada infot ka nende kohtade kohta, kuhu oma neljarattalist sõpra mitte viia.

Veebifoorumid

Kuna suur enamus kättesaadavast infost on kolinud Interneti avarustesse, soovitame otsida ajakohast infot ka foorumitest(Eestis näiteks autotootjate fännide ja margifoorumid). Kuid sarnaselt kuulujuttudele kontrollige kindlasti infot, sest foorumites postitajate tausta kohta ei ole palju avalikku infot.

Kutselised autojuhid

Inimesed, kes töötavad igapäevaselt transpordisektoris ja puutuvad autode, busside ja mootorrataste probleemidega igapäevaselt kokku, on tihtipeale usaldusväärseimad infoallikad. Astuge mõnele taksojuhile ligi ja küsige, kes teeb linnas parimat mootorihoolet.

Lillesibulate meelespea

1. Istuta lillesibulad maha septembris. Nartsissisibul tahab juurdumiseks soojemat mulda. Tulbi jaoks on parim mulla temperatuur +9C, st istutusaeg võib jääda ka oktoobrisse!
2. Sibullill tahab kasvada valgusrikkas kohas.
3. Vali lillesibulatele  kergem toitaineterikas muld. Enne istutamist kaeva mulla hulka komposti või sügisväetist.
4. Säti õigeks sibulate istutussügavus (sibula kolmekordse kõrguse sügavus, nt tulbisibul tuleb istutada 10-12 cm sügavusele!).
5. Istutuskorv aitab tulbi- ja krookusesibulaid kaitsta  näriliste eest, väldib sortide segunemist  peenras ja hõlbustab sibulate ülesvõtmist.
6. Varusta korvid nimelipikuga. Vastasel juhul ei mäleta Sa kevadel, millise sordi õieilu Sind kõige enam võlub.
7. Väeta sibullilli kevadel paaril korral lämmastik- või kompleksväetisega.
8. Kohe pärast õitsemist eemalda õievartelt seemnekuprad, jättes alles õievarred ja lehed.
9. Tulpe ja eriti hüatsinte on soovitatav  võtta maast üles igal suvel kohe pärast lehtede kolletumist.
10. Teisi sibullilli võid hoida mitu aastat samal kohal.
11. Hoia üles võetud lillesibulaid õhulises, varjulises kohas.
12. Sibulaid puhastades eralda tütarsibulad ning istuta need sügisel tahaaeda kosuma ja kasvama. Väikesed sibulad hakkavad õitsema 2-3 aasta pärast.
13. Kevadpäeval võta tass kohvi ja naudi enda kätetööd.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Umbrohutõrje enne muru rajamist

Enne muru rajamist on tähtis hävitada mullast pikaajalised ja raskesti tõrjutavad umbrohud, nagu näiteks orashein.
Umbrohutõrjeks murudel, milles ei ole ristikut, sobib taimekaitsevahend Starane (20 ml segatuna 2 l vees, piisab ca 100 m² muru pritsimiseks). Starane mõjub taimedele peamiselt lehtede kaudu. Hiljemalt 3-4 nädala möödudes umbrohtude kasv lakkab ja need hävivad. Võilillede tõrjel on tulemus parim, kui võililli pritsida rosetifaasis, st leheroseti keskel on roheline (veel avanemata) õiepung ning õievars ei ole veel moodustunud.

Sammal vallutab muru, kui:
* pinnas on liigselt tihenenud
* muld on happeline
* muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainetevaene
* muld on liigniiske
* liiga varjuline kasvukoht

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud.

Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.

Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2-3-aastaste vaheaegade järel ca 40 kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Spetsiaalsete samblaeemaldustoodete kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ning tõmbub mõne päeva möödudes pruuniks ja kuivab. Kuivanud sammal riisutakse murust välja, lisatakse tekkinud tühikutesse lubjatud ja väetatud mulda ning külvatakse uued seemned.

Kevadine muruväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d, takistades sellega sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine suvise täisväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Loodussõbralik kodukujundus: põhitõed

Kui olete juba jõudnud käesoleva artiklini, siis ilmselt on Teil kindel soov muuta enda eluviisi ja ümbritsevat keskkonda rohelisemaks. Kodu kujundamist alustage keskkonnasõbralike toodete ja materjalide valmimisest.

 Esmalt alustage seinal olevast värvist ja tapeedist ning põrandal olevatest vaipadest. Seejärel võtke ette mööbel ning dekoratiivelemendid nagu kardinad ja padjad.

Loodussõbraliku kodu kujundamine ei anna kodule mitte üksnes keskkonnasõbralikku välimust, vaid parandab ka õhukvaliteeti toas.

Seinad: tapeet ja värv

Laialtlevinud vinüültapeedid ning seinavärvid võivad sisaldada toksiine, mis halvendavad oluliselt ruumi õhukvaliteeti. Nende asemel on võimalik kasutada loodussõbralikke värve nagu kohupiimavärvid ning tapeedina näiteks bambustapeeti.

Põrandad: loodussõbralikud materjalid

Kui soovite põrandat katta, siis valige loodussõbralikest materjalidest põrandakate. Selleks võib olla vaibad, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest, kaltsuvaibad, villast ning erinevatest kiududest valmistatud põrandakatted. Seda tüüpi põrandakatted on saadaval paljudes poodides ning üldiselt on nende eluiga väga pikk.

Lisaks põranda katmisele erinevate materjalidega, võite paigaldada traditsioonilise ja aegumatu puitpõranda. Puitpõrand näeb hea õige hoolduse korral hea välja ka aastate pärast.  Suhteliselt populaarseks on saamas ka korgist ja bambusest põrandad. Kui vajate lihtsasti hooldatavat põrandat, siis valige marmoleum.

Mööbel: uus ja kasutatud

Kui ostate koju uut mööblit, siis valige loodussõbralikest materjalidest valmistatud mööbel. Uurige müüjalt nii materjalide päritolu kui ka materjalide taaskasutuse kohta. Pöörake tähelepanu ka mööbli vastupidavusele ning tootja asukohale. Mööbli ökoloogilist jalajälge saate vähendada sellega, et ostate kohalike tootjate toodangut.

Loodussõbralikkust saate mööbli puhul rõhutada ka taaskasutamisega. Ostke vanavarapoodidest endale mööbel ning andke sellele uus elu. Enamasti on vanad esemed valmistatud väga vastupidavatest materjalidest ning näevad ka väga ilusad ja originaalsed välja. Vajadusel eemaldage või laske eemaldada vana värv või lakk ning viimistlege pind uuesti. Mööbli kanga vahetus ei ole samuti probleem, sest sellega tegelevaid inimesi on piisavalt ning lõpptulemus sõltub Teie kujutlusvõimest.

Kangad: mööbel, kardinad, padjad

Mööblit katva kanga, kardinate ning patjade pikaajaline kestvus sõltub otseselt õigestivalitud kangast. Paljud loodussõbralikud materjalid näevad head välja ning on ühtlasi vastupidavad. Valige selline kangas, milles ei ole kasutatud kemikaale. Maalähedase villa ja lina kasutamine on siinkohal kaalumist väärt.

Kujunduselemendid ja taimed

Kujunduslike elementide soetamisel eelistage kasutatud või naturaalseid esemeid. Antikvariaatidest võite leida väga põnevaid asju. Kauneid asju tehakse ka ümbertöödeldud materjalidest.

Roheline mõtteviis tähendab ka rohelist kodus. Lilled lisavad kodule looduslähedust ning ühtlasi puhastavad õhtu kahjulikest ainetest. Ühed kõige tervislikumad toalilled on filodendron, luuderohi, rohtliiliad, palmid, loorber, sõnajalad ning tõlvlehikud.

Akende pesemine

Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.

Ettevalmistused

Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).  Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Loe edasi: Akende pesemine

5 rohelist näpunäidet köögis

Keskkonnasäästlikkus köögis ei tähenda ilmtingimata seda, et peaksite kulutama suuri summasid. Selleks, et muuta enda köögiga seotud tegemised keskkonnasõbralikuks, muutke enda harjumusi. Järgnevalt vaatame viit võimalust, millest võiksite alustada.

Osta kohalikke toiduaineid

Toidu päritolu on sama oluline kui see, mida sööte. Tarbige võimalusel kohalikke toiduaineid. Kodumaist kaupa saate turult või hästivarustatud toidukauplustest ning seejuures eelistage neid kaupu, mis on toodetud Teie kodule kõige lähemal. Võimaluselt ostke toiduaineid otse tootjalt.

Ostke töödeldud toiduainete asemel värskeid

Võimalusel eelistage alati värskeid toiduaineid. Töödeldud toiduained on enamasti kaotanud osa enda väärtusest ning toiduainete töötlemine on alati seotud energiakuluga. Kui Teil on aed, siis kasvatage ise köögivilju ning komposteerige toidujäätmed ja kasutage kompostmulda väetisena.
Kasutage energiasäästlikke kodumasinaid

Energiasäästlikud kodumasinad on kõikjal meie ümber ning neid ei kutsuta asjata energiasäästlikeks. Näiteks, nõudepesumasinad on võrreldes käsipesuga oluliselt energiasäästlikumad, sest säästavad vett ja vee soojendamiseks kulutatavat energiat. Samas kui Te soovite välja vahetada vana külmkapi uue vastu, ent otsest vajadust ei ole (st. külmik töötab korralikult), siis kaaluge enda ostu hoolikalt, sest uue soetamisel on selle tasuvusaeg suhteliselt pikk ning külmiku tootmisega kaasnevad ka keskkonnamõjud.

Kasutage looduslikke puhastusvahendeid

Kaubandusvõrgus on piisavalt selliste tootjate tooteid, kes kasutavad enda toodete valmistamiseks mittetoksilisi ja looduses lagunevaid koostisosi. Lisaks sellele saate koduste vahenditega teha puhastusvahendi, mis on sama efektiivne kui kemikaale täis puhastusvahendid. Nendeks imelisteks vahenditeks on äädikas ja söögisooda. Proovige neid ning näete kui efektiivselt need toimivad.

Taaskasutage

Köögis tekib arusaadavalt kõige rohkem jäätmeid: toidupakendid, kilekotid jne. Lihtsaks sammuks taaskasutamisel on poekottide korduv kasutamine. Iga kord ei ole tarvis uut kilekotti osta ning mõistliku kasutamise korral (ära pane liiga palju asju kilekotti) kestab üks kilekott kümneid kordi. Lisaks saate taaskasutada ka klaasist purke ja pudeleid. Toidujäägid koguge eraldi ning pange need kompostihunnikusse. Kuna Eestis on suhteliselt heal tasemel taaskasutussüsteem, siis sorteerige prügi vastavalt prügi sorteerimise juhendile ning viige sorteeritud jäätmed vastavatesse konteineritesse.

Plekkide eemaldamine nahalt

Naturaalsest nahast asjadelt plekkide eemaldamisel peaksite olema ettevaatlik. Kuna nahast asjad on enamasti kallid, siis tuleks plekkide puhul tegeleda ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimisega. Selleks kasutage nahakaitsevahendeid, mis ei lase plekkidel nii hõlpsalt tekkida.

Nahapuhastusvahendeid müüvad paljud tootjad. Nende kasutamisel jälgige hoolikalt kasutusjuhendit. Enne koduste vahendite kasutamist, soovitame esmalt alati kasutada poes müüdavaid lahendusi.

Lihtsad sammud nahapuhastamisel

Naha puhastamiseks järgige järgmisi lihtsaid võtteid.

Kui saate plekile kohe jaole, siis kasutage vedeliku eemaldamiseks puhast ja kuiva mikrokiust puhastuslappi. Seejärel kasutage pehmet ja niisket riidetükki ning pühkige määrdunud koht puhtaks. Kui pleki eemaldamine ei õnnestu, siis kasutage spetsiaalset plekieemaldusvahendit. Enne spetsiaalvahendite kasutamist plekil, testige seda mõne varjatud koha peal, veendumaks, et see ei riku materjali.

Näpunäiteid kevadisteks koristustöödeks

Kevadised koristustööd võivad olla ebameeldivaks kohustuseks või hoopis tähendada uut algust. Lõpptulemus sõltub sellest kui hoolikalt Te koristate ning kui tihti sellele aega pühendate. Kui koristate regulaarselt, siis ei ole Teil iga kord tarvis palju aega koristamisele pühendada.

Näpunäiteid kevadiseks koristamiseks

Tehke nimekiri. Pange kirja kõik tööd, mis vajavad tegemist nii toas kui ka õues. Esmalt võtke käsile tööd, mis tunduvad kõige ebameeldivamad.  Kui teete need tööd esimesena, siis ülejäänud tööde tegemine tundub oluliselt mõnusam.

Alustage keldrist või garaažist. Nende ruumide koristamise järgselt on palju lihtsam võtta käsile teiste ruumide koristamine. Enne koristama asumist ostke kõik koristamiseks vajalikud vahendid. Nendeks on puhastusvahendid, majapidamispaber, töö-ja kummikindad. Lisaks võib teil vaja minna puiduhooldusvahendeid, liimi, kruve jms.

Kevadine koristus ja taaskasutus

Koristamisel koguneb teil kindlasti asju, mida te enam ei vaja. Võimalusel viige need ümbertöötlusesse või taaskasutuskeskusesse. Plast-ja klaaspudelid viige vastavatesse konteineritesse ning riided ja kodumasinad, mida Te enam ei vaja viige taaskasutuskeskusesse.

Toataimed sügisel ja talvel

Sügisel enne külmade saabumist on ülim aeg tuppa tuua suvel väljas olnud toataimed.

Talviseks perioodiks asetage taimed ruumides võimalikult valgesse kohta. Akende pesemine parandab oluliselt valgustingimusi.

Taimede lehed puhastatakse sageli üle niiske lapiga või kasutatakse selleks spetsiaalseid leheläikega puhastussalvrätte. Paksu tolmukorra all ei pääse valgus taimedele ligi.

Talvel peab vähendama toataimede kastmist. Enne järgmist kastmist veenduge, et muld potis oleks jõudnud eelnevalt veidi kuivada.

Väetamist võib sügis-talvisel perioodil jätkata vaid parajasti õitsvatel toataimedel.

Loe edasi: Toataimed sügisel ja talvel

Aiaharjutused rinnalihastele

Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab.

Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne tööpõld, paraku!

Väike torge vastassoo suunas - ega lõtvade, rippuvate rinnalihastega meesterahvas ka kena välja näe!

Järgnevalt tõhus rinnalihaseid arendav harjutus, mis vajab tegemiseks vaid tugevat seina.

Seisa seinast veidi kaugemal, kui on käte sirutuspikkus. Keera käed õlaliigestest sissepoole, sõrmed vaatavad üksteisele otsa. Pea on püsti, selg sirge.

Vaju kogu keha raskusega ette seinale. Käed võtavad sinu keha kaaluga võrduva koormuse vastu nii, et peopesad toetuvad täisulatuses seinale, sõrmed suunatud keskele kokku, vahe sõrmeotste vahel umbes 10 cm. Küünarnukid vaatavad küljele, õla- ja küünarvarred on maaga paralleelselt. Keha hoia võimalikult sirgelt. (Tüüpiline viga on, et istmik tahab minna taha uppi.) Pea on püsti (s.t. ei kuklasse viidud ega rinnale painutatud). Jalad on põlvist sirged, kannad maas.

Kui sa sellises asendis saad vastu seina laskutud, siis põhikoormus läheb rinnalihastele ega mitte kuhugi mujale. Seda meil ju vaja ongi!

Sellest samast asendist lükka end seinast eemale tagasi lähteasendisse (pilt 1). Kontrolli ennast, et tõuketöö tegemine jääks ainult rinnalihastele, kätele. Ära kaasa ei selga, istmikku ega jalgu.

Kui oled saanud asendid paika, siis astu seinast kaugemale ning pehme seinale vajumise ja sellelt ära lükkamise asemel kuku seinale ja seejärel tõuka jõuliselt end sellest eemale. Saavutad rinnalihastele tugevama koormuse.

KORDUSTE arv oleks 6 kuni 8 korda või enesetunde järgi.

Allikas: Terviseleht, Reet Pool

Majoraan kuulub dieetvürtside perekonda

Majoraani kultiveeriti vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas kui rituaalset maitse- ja ravimtaime. Ta kasvab looduslikult troopikaaladel, ka Lõuna-Euroopas, Hiinas ja USA-s. Kõige väärtuslikumaks peetakse tänapäeval prantsuse ja tšiili majoraani.

Meil on tuntud prantsuse leht- ja saksa pungmajoraan, mis oma külmakindlusega sobivad meie ilmastikuoludesse. Majoraan on päikeselembeline taim, eelistab kasvada huumusrikkal mullal. Juulis-augustis avab oma rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist ning kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan kuulub dieetvürtside hulka ja seega on ta paljude maitse-kuivsegude koosluses.

Majoraan mõjub rahustavalt

Väikesed seemned idanevad kaua, seetõttu tuleks tööd alustada juba aknalaual nii umbes märtsis-aprillis, avamaale külvatakse meie oludes juunis.

Majoraani tugev maitse ja lõhn tulenevad eeterlikust majoraaniõlist, mida ta sisaldab 1-2%. Kamprit meenutavas maitses võib aimata ka tüümiani ja pune maitset. Lehtedes on tamiini (5%), parkaineid, vitamiine (karotiini, C-vitamiini).

Ravimtaimena kasutatakse majoraani maapealset osa. Et majoraanis leiduvate eeterlike õlide segu toimib ühelt poolt toniseerivalt, teisalt aga valuvaigistavalt ja antiseptiliselt, siis on reuma, podagra ja liigesepõletike puhul tehtud majoraanivanne. Samas võib valmistada salvi (analoogselt saialille salviga) ja ravitakse sellega veenilaiendeid, valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Majoraanitee mõjub rahustavalt, seedekulglale spasmolüütiliselt, seda on kasutatud köha ja hingamisteede põletike korral; aitab ka meeleolulanguse ja peavalude vastu. Tee valmistamiseks võetakse ainult 1 tl ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund ja juuakse paar klaasi päevas 6-7 päeva järjest.

Majoraan on suurepärane maitseaine

Meil kasvatatakse peamiselt maitsetaimena, kuid palju kasvatavad ka mesinikud, kuna on hea meetaim. Maitseainena on tuntud kõikjal ja ammust ajast vorstirohu nime all. Suure vürtsikuse tõttu lisatakse toitudele väikeses koguses, on tähtis maitseaine soolavabas dieedis. Majoraan on suurepärane maitseaine liha- ja köögivilja-, eriti maksa-, kaalika-, porgandi- ja kaunviljatoitudele, teda lisatakse kastmetele ja pekist väljapraetud rasvale koos sibula, õuna ning hariliku pujuga.

Teena on ta sobilik (ka külmana suvel) lõunasöökide juurde. Väga hästi sobib kasutada veretoitude juurde, seepärast on ammusest ajast kasvatatud majoraani verivorsti, vereleiva ja -käkkide maitsestamiseks.

Tasuks perenaistel harjutada ka hommikuputrudes, eriti tangu ja kruubi puhul, samuti teatud suppidesse nagu kalasupp. Imehästi sobib lambalihast toitudesse, eriti lambaprae maitsestamiseks. Järgnevalt pakun katsetamiseks huvitava majoraanisupi retsepti, mis sobib ka pidulikel juhtudel.

Majoraanisupp

200 g suitsuliha (soovitav lambaliha), 6 sibulat, 4 suurt porgandit, 1,5 kl värsket majoraani (0,5 kl kuivatatud), 20-25 rohelist karusmarja, 1 l lihaleent, 1 spl teravamaitselist kastet (sojakaste), peterselli, rohelist sibulat, soola.

Liha pruunistatakse kergelt, lisatakse sibul, porgand (tükeldatult) ja karusmarjad. Lisatakse sojakaste, lihaleem ja majoraan. Keedame kuni porgand on valminud. Enne serveerimist lisatakse sibul ja petersell.

Majoraani võiks sobitada ka porgandiga nagu pirukatäidistes või iseseisva toiduga.

Majoraaniporgandid

Porgandeid, soola, vett, võid, rõõska koort, majoraani. 4-5 porgandit tükeldatakse ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Eraldi nõusse lisatakse või ja kallatakse juurde ilma vedelikuta porgand. Lõpuks lisatakse klaas koort ja majoraani.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Lahedad kalorivaesed suvetoidud

Peenemaitselised, vürtsikad, tuliselt teravad või marja-magusad suvetoidud on praktilised-tervislikud. Kõik on kerged, kus õli, või koore puudumist ei märkagi. Sobivad paljudele, sest kalorite hulk on minimaalne.

Loe edasi: Lahedad kalorivaesed suvetoidud

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana.

Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab organism neid aineid rohkem, et kindlustada närvide tasakaalu.

Tähtsamad mõjuained

Atsetüülkoliin - teritab taju ja kontsentratsiooni. Ei lase mõtteid laokile. Lähteaine: B-vitamiin e närvivitamiin.

Dopamiin - ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks (kiirendab kalorite kulutamist). Lähteaine: aminohape türosiin.

Noradrenaliin - teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui noradrenaliini jätkub piisavalt, olete rahul ja õnnelik. Ideaalne dieedistardiks! Lähteaine: aminohape fenüülalaniin, lüsiin ja metioniin. Peale selle vitamiin C (leidub tsitrusviljades) ja magneesium (rohelistes köögiviljades).

Serotoniin - leevendab näljatunnet. Serotoniini nimetatakse ka õnnehormooniks (toimib koos noradrenaliiniga). Summutab (pärsib) näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Lähteaine: aminohape trüptofaan.

Mure ja pingete korral vajab organism rohkem endorfiine. Vabastavad pingest ja parandavad enesetunnet. Lähteained: aminohapped lüsiin, metioniin, fenüülalaniin ja türosiin. Peale selle: kaltsium (piimas ja piimaproduktides), magneesium (rohelistes köögiviljades). Positiivselt mõjub ka: reeglipärane jooksmine, ujumine, jalgrattasõit või käimine - kiirendab endorfiinide produktsiooni. Ideaalne: 3 korda nädalas 20 minutine treening.

Hundiisu vastu

Peale neurotoitainete vajab aju ka energiat - nii nagu mootor (pidevalt) bensiini. Siis on aju- ja närvirakud pidevalt aktiivsed. Kui energia puudub või sööte palju süsivesikuid (šokolaadi või kondiitritooteid) tekib hundiisu, halb meeleolu, närvilisus, tunnete end loiuna või olete ärritunud. Võib tekkida isegi peavalu või värinad. Selleks, et närvirakud saaksid piisavalt energiat, vajate glükoosi (veresuhkrut). Saate seda siis, kui sööte süsivesikuid kompleksselt ja 5 korda päevas (toidukordi).

Lülitage oma toidusedelisse vajalikud bioained!

Menüü koostamisel (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kahe eine korral) toimige antud tabeli järgi. Nii saate kätte vajalikud bioained ja piisava energia.

Komplekssed süsivesikud

Teraviljad, täisteraproduktid, köögivili, kartul, puuvili, naturaalne riis, täisteranuudlid.

Serotoniin

Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust.

Noradrenaliin

Banaanid, punasevärviline köögivili, apteegitill, täisteratooted, kala, linnuliha, lahja liha, juust.

Endorfiinid ja dopamiin

Piim ja piimatooted, muna, kala, mereannid, lahja liha, linnuliha, sojaproduktid, kaunviljad, täisteratooted, köögivili, kartul, pähklid, juust.

Atsetüülkoliin

Kaerahelbed, sojaletsitiin, sojaproduktid (sojapiim, tofu, miso).

Hommikusöök 1 inimesele

·        Müsli: 3 spl kaerahelbeid, 1/2 banaani, 1/2 apelsini, 100 g hapupiima.

·        1 täisterakukkel rohelise kohupiimaga, 3 spl lahjat kohupiima, veidi vett ja 1 spl maitserohelist. Juurde: 1 kiivi.

·        1 viil täisteraleiba, 1 tl poolrasvast võid või margariini, 30 g kodujuustu ja peale 1 viiludeks lõigatud tomat. Peale selle: 1 virsik.

Lõuna 4 inimesele

Kui kasutate retsepti ainult ühele, jagage toiduained 4 osaks.

Rostbiif redisekastmega

Kastmeks: 400 g hapupiima, 2 spl Crème fraiche ja 2 tl mädarõigast segatakse. Lisatakse 2 kimpu juurviljariivil riivitud rediseid, vesikressi ja 1 kimp hakitud tilli. Maitseks pipart ja veidi soola.

6 porgandit tükeldatakse õhukesteks viiludeks või ratasteks, hautatakse wok-pannil 1 tl õliga 5 min. Maitsestatakse vähese pipraga. Porgandid ja 200 g viiludeks lõigatud rostbiifi serveeritakse 4 taldrikule ja kaunistatakse tilliga. Portsjonis 235 kcal.

Õhtusöök 4 inimesele

Melonisalat kitsepiimajuustuga

100 g käharat endiiviat tükeldatakse (näpitakse), jahutatud melonist (500 g) eraldatakse viljaliha ja tükeldatakse kuubikuteks. Teflonpannile asetatakse 1 tl õli ja 4 väikest kitsepiimajuustu tükikest, kuumutatakse soojaks, ei pruunistata(!), kuid pööratakse ringi. Salat, melon, juust ja 100 g õhkõhukeseks lõigatud mitterasvaseid singiviile vormistatakse taldrikule. Üle valatakse salatikaste: 4 spl külmpressitud oliivõli, 3 spl apelsinimahla, 2 spl veiniäädikat, pipart ja veidi soola. Portsjonis 280 kcal.

Vahepalad e ooted

Ennelõunaks ja pärastlõunaks:

·        1 banaan

·        200 g ananassi

·        1 virsik või 200 g õun

·        1 kl maitsestamata jogurtit või lahjat jogurtit 2 spl apelsinimahlaga

·        200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat

·        60 g tudengitoitu (valmissegu või omavalmistatud kuivatatud puuviljadest nagu rosinad, datlid, aprikoosid, viigimarjad, ploomid ja võib-olla kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)

·        1 kl sojapiima.

´

Allikas: terviseleht.ee, Aili Meristo

Auto valmisolek kevadeks

Lumi hakkab vaikselt taanduma, ilmad lähevad päikselisemaks ja kevad hakkab jalga ukse vahele seadma. Tegemist on ajaga, mil kodustes majapidamistes lükatakse aknad valla ja alustatakse kevadise suurpuhastusega. Seejuures ei tohiks unustada oma sõidukit kevadeks puhastada ja hooldada. Olenemata sellest, kas teostate hooldustöid ise või palkate selleks spetsialisti, peaks hoolde lõpuks olema külmast talvest ja suurtest lumevallidest räsitud masin valmis kevadest suvekuumusesse tuiskama. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused, millele keskenduda.

Loe autoomaniku kasutusjuhend hoolikalt läbi ja lase teostada seal nimetatud hoolded. Hooldejuhend kätkeb endas terviklikku nimekirja kõigist nõutud hooletest ja lisainfot ohtude kohta nende teostamisel ja muu säärase kohta.

Korista segadus autos, puhasta vaibad ja aknad, pühi esitulesid niiske lapiga, et neid mitte kriimustada. Lase auto korralikus käsipesulas puhtaks pesta. Kindlasti ära unusta teha pigieemaldust, sest talvistes oludes kipuvad just need väikesed mustad täpikesed koos teesoolaga Teie auto värvikatet kõige rohkem kahjustama. Soovitame ka kindlasti autot vahatada. Eeloleva päiksekuumuse, kevadvihmade ja tolmavate tänavate eest kaitseb Teie auto kere kõige paremini korralik vahatamine.

Loputa jahutusradiaator vanast jahutusvedelikust vastavalt hooldejuhendile puhtaks. Jahutusvedeliku taset, tosooli kontsentratsiooni ja seisukorda tuleks kontrollida perioodiliselt. Igakuiselt oma sõiduki määrdeainete ja jahutusvedelike seisukorda kontrollides võite mitmeid probleeme ennatlikult vältida. Jahutusvedeliku kontrollimisel ärge unustage auto mootoril lasta enne radiaatorikorgi avamist maha jahtuda!

Laske mootori jõudlusprobleemid nagu tühikäigul pöörete hüplemine, tõrked käivitamisel ja mootori suvalised seiskumised üle vaadata ja vajadusel parandada. Selliselt vähendate kütusekulu ja väldite väikeste probleemides suurteks ja kulukateks muutumist.

Kehvasti töötav konditsioneer tasub lasta tehnikul üle vaadata. Vanemate sõidukite konditsioneeride üheks suuremaks probleemiallikaks on osooni kahjustavate kemikaalide õhku pihustumine. See saab juhtuda aga vaid puuduliku ja halva hoolamise korral.

Vahetage mootoriõli vastavalt hooldejuhendile. Mitmed uuringud on näidanud, et õlivahetus on hoole, millele pööratakse kõige vähem tähelepanu. Kahjuks on aga tegemist mootori eluiga ja töökindlust silmas pidades tegemist võib-olla kõige olulisema tööga. Õlivahetuse käigus filtrit vahetades soovitame üle kontrollida ka kõik muud filtrif(õhu,kütuse jms).

Kontrollige rehvide, ka varurehvi, seisukorda. Laske rehvidel enne rõhu kontrollimist maha jahtuda. Ebatasane kulumine, vibratsioon, ühele poole kaldumine ja ebatasasused rehvi pinnal viitavad probleemidele veermikus.

Ärge unustage transmissiooni. Väga kulukate remonditööde vältimiseks teostage korralisi hooldusi.

Ohutuse ja mugavuse huvides soovitame kontrollida tulesid ja pirne. Läbipõlenud pirnid ja kulunud kojamehed vahetage ära. Täitke aknapesu vedeliku paak suvise lahusega ja vajadusel vahetage tuuleklaasi.

Jõulupuu tuppatoomisel tuleks silmas pidada...

Kui jõulupuu on koju toodud väga pakaselise ilmaga, siis vajab puu ülessulamiseks mõned tunnid nn. üleminekuperioodi. Üles võiks ta sulada jahedas ruumis: garaažis, keldris, trepikojas, kuuris, kinnisel rõdul või terrassil, enne, kui tuuakse ta sooja tuppa. Järsk temperatuuri muutus võib põhjustada jõulupuuokaste pudenemise.

Kui jõulupuu osta varem, tuleks seda hoida väljas (näiteks rõdul, terrassil). Sellisel juhul säilib jõulupuu kaunina isegi kuni kolm nädalat.

Enne jõulupuu asetamist kuusejalga, tuleks saagida tüve otsast vähemalt 2cm paksune ketas ja asetada jõulupuu sooja veega täidetud kuusejala anumasse. Puukoor peab kindlasti ulatuma vette.

Esimestel päevadel peale jõulupuu püstitamist joob jõulupuu vett eriti palju. Jälgige, et vesi kuusejala veeanumast otsa ei lõpeks. Juurde lisage toasooja vett.

Veele võib lisada lõikelillede säilitamiseks mõeldud pulbrit Chrysal, mille väike pakend tuleb 1 liitris vees lahustada või lõikelillede toitelahust Substral, mida 1 liitri vee kohta segatakse 2 korgitäit (28ml). Lõikelillede säilitusvahendid aitavad kuusel säilida okkaid maha laskmata vähemalt Kolmekuninga päevani. Säilitusvahendid hoiavad vee selgena ja see ei hakka ka roiskuma.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.