Nokitse.ee

Küünla valmistamise juhis

Sa vajad:

küünlavormi, vaha, veevanni vaha sulatamiseks, kraadiklaas, veidi plastiliini, kääre, grilltikku, sukavarrast

1. Valmista küünlavorm valamiseks ette

Suru otsik korralikult küünlavormi otsa ja pista läbi otsiku avause varras. Fikseeri alt (vormi väljaspoolt) nt plastiliiniga – nii ei valgu küünlarasv välja. Siin on kasutusel 3 mm sukavarras.

2. Esimene valamine

Vaha on sulatatud veevannil (plekkpurk keeva vee potis) temperatuurini 80 kraadi (sojavaha 65 kraadi). Ära kasuta sulatamiseks mikrolaineahju, tuleoht!

Vaha sisse on lahustatud värv, vaha on valatud vormi. Vala nii palju vaha kui kõrget küünalt soovid. Liiga kõrge vaha temperatuur on tuleohtlik ning võib kahjustada vormi.

3. Varrast tuleb vormis aeg-ajalt liigutada, et ta oleks hiljem hõlpsasti eemaldatav. Fotol on varras leigest vahast välja tõmmatud. Siin on näha, kuidas vaha hakkab tahkuma ja tõmbab kokku. Kokkutõmbumise tulemusena tuleb vaha vormi seinte küljest lahti ning keskele tekib süvend.

4. Teine valamine

Kui vaha on täielikult tahkunud, aseta varras uuesti oma kohale ja vala tekkinud süvend vaha täis.

5. Tahi vahatamine

Taht tuleb enne küünlas kasutamist vahatada. Kui kasutad valmis vahatatud tahti, vali sojavahaküünla jaoks sojavahaga taht ja parafiinküünla jaoks parafiiniga taht. Ka tahi jämedused on erinevad. Sama läbimõõduga sojavahaküünaldele on vaja hoopis jämedamat tahti. Seo vahatamata taht grilltiku külge, kasta korraks sula vaha sisse ja lase hanguda.

6. Tahi paigaldamine

Vahatatud taht on lükatud läbi vardaava ja ulatub vormi otsast välja umbes 3 cm.

7. Kolmas valamine

Keera paigaldatud tahiga küünal uuesti tagurpidi ja vala peale kolmas ports küünlavaha – see kinnitab ka tahi oma kohale.

8. Kui küünal on täielikult jahtunud, suru ta ettevaatlikult vormist välja. Töö teeb hõlpsamaks see kui hoiad küünalt enne mõned tunnid külmkapis. NB! Ära pane külmkappi tulist küünalt, vaha tahkub liiga kiiresti ja küünla sisse tekivad lõhed.

9. Küünla vormist välja lükkamiseks eemalda otsik ning suru küünalt vaikselt väljapoole. liiga kiire surumine võib kahjustada spiraalmustrit.

Lõika üleliigne taht ära.

Valmis!

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Heki istutamine ja hooldamine

Hekid lisavad koduaiale omapära ning seetõttu kasutatakse aiakujunduses hekke suhteliselt palju. Järgnevalt vaatame kuidas valida hekile kasvukohta ning millele tuleks istutamisel ja hooldamisel tähelepanu pöörata.

Kasvukoht

Hekina istutatud taimed on vajavad kasvamiseks rohkem valgust kui sama liigi taimed vabalt kasvades. Näiteks harilikku kuuske peetakse üldiselt varjutaluvaks liigiks, tiheda ja esindusliku kuuseheki saame kasvatada aga ainult valgusküllases kasvukohas. Varju rajatud kuusehekk tuleb küll toime, kuid jääb vaatamata korrapärasele pügamisele siiski hõredam. Paljud puu- ja põõsaliigid taluvad noores eas varju paremini kui vanemas eas.

Valguslembestest liikidest hekid võiks istutada põhja-lõuna suunas. Ida-lääne suunas paikneva heki põhjapoolne külg vaevleb pidevas valgusepuuduses ja muutub ajaga hõredaks. Harilikust elupuust rajatud ida-läänesuunalise heki lõunakülg saab aga varakevadel sageli päikesekahjustuse.

Kõigi kirjulehiste ning punase ja kollase lehestikuga hekitaimede lehtede värvus on ilusam ja erksam valgusküllases kasvukohas. Varjulises kasvukohas võtab rohekas toon võimust ja värviline lehestik tuhmub.

Heki istutamine ja hooldamine

• Nii pügatava kui ka vabakujulise heki puhul kasutatakse istutamisel nööri. Taimedevahelised kaugused märgitakse nöörile värvi, teibi vm abivahendiga.

• Vabakujulise heki puhul istutatakse taimed eraldi aukudesse.

• Pügatav hekk istutatakse nööri järgi kaevatud kraavi. Muld tallatakse kinni iga taime ümbert eraldi, alustades tallamist kraavi servadest taime poole.

• Kevadel istutatud lehtpuuhekk lõigatakse kohe peale istutamist 1/3 võrra tagasi, et soodustada hekitaimede harunemist.

• Sügisel istutatud lehtpuuhekk lõigatakse tagasi varakevadel.

• Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune. Latvasid ei lõigata enne, kui hekk on saavutanud soovitava kõrguse.

• Hilissügisel istutatud hekk tuleks kevadel hoolikalt üle vaadata. Külmakergituse tõttu liiga kõrgele kerkinud või reast välja surutud taimed tuleb istutada uuesti.

• Elupuu- ja pukspuuhekk vajavad esimestel aastatel varjutamist veebruarist märtsini

• Elupuu-, kuuse- pukspuuhekid on väga põuatundlikud ja vajavad peale istutamist esimese kolme nädala jooksul rohkesti kastmist. Juurdunud hekitaimi kasta esimesel kasvuperioodil regulaarselt, järgnevatel aastatel vastavalt vajadusele.

• Kastmise kuldreegel – kasta pigem harvem, kuid põhjalikult. Sagedane vähene kastmine soodustab hekitaimedel pinnapelase juurestiku väljaarenemist, mis muudab heki külma- ja põuatundlikuks.

Vabakujulised lehtpuuhekid

Vabakujuline hekk on suuremate vahedega istutatud taimede rida, kus iga põõsas või puu säilitab temale omase kasvukuju. Vabakujulisi hekke moodustatakse tavaliselt ilusa võrakuju, kaunite õite, lehtede või viljadega või  talvel erksavärviliste okstega põõsastest. Taimede vahekaugused määratakse arvestusega, et täiskasvanud võrad üksteise kõrvale vabalt ära mahuksid või siis õige natuke üksteisest läbi kasvaksid. Vabakujulise  heki taimi tuleb  kindlasti  kärpida-kujundada , et kompaktne kasvukuju säiliks ka taime vanemas eas.

Vabakujuline hekk sobib erinevate aiastiilide juurde. Paari meetri kõrgune  vabakujuline hekk vajab kasvamiseks kaks kuni kolm rohkem ruumi, kui sama kõrge pügatav hekk.

Pügatavad lehtpuuhekid

Pügatav lehtpuuhekk sobib iga aiakujundusstiili juurde, v.a. metsaaeda. Pügatava heki laiust on lihtne korrapärase hoolduslõikusega kontrolli all hoida.
Lehtpuuhekke lõigatakse vastavalt vajadusele 2 kuni 3 korda kasvuperioodi vältel, soovitavalt varakevadel ja suve teisel poolel. Et valgus hekitaimedele ühtlasemalt peale saaks paista, pügatakse üle 1 m kõrgused hekid alt laiemaks ja ülevalt kitsamaks. Madalad hekid võib pügada ülevalt ja alt ühelaiuseks. Pärast pügamist võiks anda hekile vastavalt kevad- või sügisväetist.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Katkiste keraamiliste plaatide asendamine uuega

Mõnikord võib juhtuda, et põrandale kukub mõni raske ese ning lõhub keraamilise plaadi. Järgnevalt vaatame kuidas asendada purunenud keraamilisi plaate uutega.

Vajaminevad materjalid ja töövahendid:

• Asendusplaat/plaadid
• Plaadiliim
• Vuugitäide
• Maalriteip
• Elektritrell koos 5mm betooni puuriga
• Meisel (erinevad laiused)
• Haamer
• Plaatimiskamm
• Plaatimisristid
• Vuugilabidas
• Käsn vuugitäite pesemiseks
• kaitseprillid ja kindad

Ohutus:

Soovitame kasutada kaitseprille ja kummikindaid. Katkiste plaaditükkide eemaldamisel võivad need sattuda silma ning põhjustada tõsiseid silmakahjustusi. Plaatimisliimi segamisel võivad liimi pritsmed sattuda silma ning põhjustada ärritusi.  Kuna plaadiliimi ja vuugitäite segamisel veega tekib aluseline reaktsioon, siis soovitame lisaks silmadele kaitsta ka nahka.

1. Samm: paigalda katkisele plaadile ristikujuliselt maalriteip nagu näidatud joonisel 1.

Joonis 1.  

2. Samm: puuri ühtlase vahega augud plaati. Paigaldatud maalriteip aitab vältida puuri libisemist plaadil. Vt. Joonis 2. Kindlasti jälgige puurimise sügavust ning ärge puurige sügavamale kui plaadi paksus.

Joonis 2.

3. Samm: Järgmiseks eemaldage ettevaatlikult meisli servaga või mõne muu teravaotsalise tööriistaga plaadi ümbruses olev vuugitäide.

Pärast vuugitäite eemaldamist eemaldage katkise plaadi tükid, kasutades selleks haamrit ja meislit. Tööd alustage plaadi keskkohast, liikudes mööda puuritud auke plaadi välisservade suunas. Olles eemaldanud kõik plaadi tükid,  eemaldage täielikult meislit kasutades ka vana plaatimissegu.  Joonis 3. Plaadi ja vana segu eemaldamisel olge ettevaatlik ja püüdke mitte kahjustada ümbritsevaid plaate.

Joonis 3.

4. samm: Pärast vana segu eemaldamist sobitage uus plaat selle tulevasse asukohta. See annab aimu, kas valitud plaat  sobib ning võimaldab teil hinnata ka plaadi alla paigaldatava vajaliku plaadiliimi kihi paksust.

Olles veendunud plaadi sobivuses, kandke plaatimiskammiga plaadiliim plaadi tagaküljele ning asetage plaat ettevaatlikult oma kohale. Veenduge, et plaat oleks ühes tasapinnas ümbritsevate plaatidega ning vuugivahed oleks ühtlased. Ühtlaste vahede saavutamiseks kasutage plaatimisriste. Vt. Joonis 4.  Plaadikammi puudumisel võib kasutada kammiga sarnanevaid esemeid. Plaatimisriste asendavad edukalt ka paksema papi tükid.

Joonis 4.

5. samm: Pärast plaadi paigaldamist oodake kuni plaatimisliim kuivab. Selleks võib sõltuvalt tootjast kuluda kuni 24 tundi. Liimi kuivamise järgselt eemaldage vuugiristid ning kandke vuugitäide vuukimislabidaga diagonaalis üle vuukide tõmmates vuugivahedesse. Laske 20-30 minutit tahkuda ning peske üleliigne vuugitäide käsnaga maha. Vajadusel korrake protseduuril 1-2 korda. Vuukimislabida puudumisel võib selle asendada paksema teravaservalise kummitükiga.

Loodame, et jäite enda töö tulemusega rahule.

Külmiku puhastamine

Külmkapi regulaarne puhastamine aitab kapis hoitavaid asju värskena hoida. Kui väldite teaduslikke katseid ning asjade mahaloksumist kapis, siis ei teki külmikusse niinimetatud külmkapi lõhna.

Külmiku puhastamiseks järgige järgnevaid samme:
1. Lülitage külmik välja või eemaldage vooluvõrgust. Puhastamise ajal hoiate külmiku ust lahti ning seetõttu ei ole mõtet lasta külmikul tühjalt käia ning elektrit kulutada.

Loe edasi: Külmiku puhastamine

Õlitatud põrand ja selle hooldamine

Puitpõrandate kaitsmisel, tugevdamisel ja toonimisel võidab üha enam populaarsust õlitamine. Vastupidiselt põrandalakile, mis tekitab lisakihi puidu pinnale, imendub põrandaõli sügavale puidu pooridesse. Õlitamise järel muutub puidu pealispind kulumiskindlamaks ja hakkab siidjalt läikima. Iga hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore ja sulgeb ligipääsu niiskusele ja mustusele. Tänu sellele säilib puidu naturaalne välimus, puusüü mustrid rohkem esile. Õlitatud põranda korrastamine on lihtne ja mugav. Kordusõlitamisel saab läbi lihvimiseta, st põrandalaud ei muutu iga hooldusega õhemaks.

Loe edasi: Õlitatud põrand ja selle hooldamine

Taimede väetamine

Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta.

Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus hiliskülm ja näpistab me aias pungi ja õisi ning võtab ära ka kuuse noored kasvud. Seetõttu tuleb eriti kuuse kevadine väetamine igaks juhuks mai algusesse lükata, sest külma peale kuusk solvub. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis.

MINERAALNE
Kõige lihtsam viis on taimedele anda kompleksväetist, näiteks Kemira kevad- ja sügisväetist.

Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras:
lämmastik kasvatab vart ja lehti;
kaalium annab suurust ja värvi;
fosfor mõjutab õitsemist;
mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.

Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Juurde tuleb anda näiteks muruniidet, mis sisaldab lämmastikku või kasta nõgeseleotisega. Erinevad imelikud nähud taime juures (näiteks kaalikas ei ole suve lõpus mõnus magusamaitseline vaid hoopis puitunud) annavad aimu miski väetise puudusest. Tavaliselt te saate sellest aru ja kirjeldate, et taimel on midagi viga või tundub imelik.

TAIMELEOTIS
Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.

Veel taimi:
varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
raudrohi – sisaldab vaske
teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill – sisaldab vaske
orashein – sisaldab kaaliumi, räni
munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit

ORGAANILINE

N – lämmastik
P – fosfor
K – kaalium

KANAKAKA
Tabelist järeldub, et kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu.

HOBUSESÕNNIK
Hobusesõnnikut kulub rohkem, aga ka sellel on head näitajad.

LEHMA- LAMBA- KITSESÕNNIK
Lehmasõnnikut kulub aastas kõige rohkem ja kui vaadata numbreid, siis miskit rõõmustavat pole. Samapalju omastavat lämmastikku ja fosforit kui kitsel ja lambal. Viimaste toodangut tuleb põllule tarida aga kaheksa korda vähem. Aga süüa peab taimedele andma ja mida on, seda tuleb anda. Arvesta, et kohalevedu maksab ka.

KUHU JA KUIDAS VÄETIST ANDA
Näiteks õunapuu omastab väetise vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu. Seetõttu on tüve ümber pandud väetis sõna otseses mõttes maha visatud.

Vedelväetis olgu see siis mineraalkraanulitest leotatud või taimeleotis, mõjub tunduvalt kiiremini kui kuiv väetis. Vedelväetisega on oht üle väetada kordi suurem.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Äädikas pesumasinas

Lisades 50 ml äädikat pesumasina loputusvahendi sahtlisse, saavutate sama efekti mis spetsiaalse pesuloputusvahendiga. Äädikas töötab kui looduslik pesupehmendaja ning eemaldab efektiivselt pesupulbrijäägid.  Ärge kartke äädikalõhna, sest see kaob kui pesu on kuivanud. Proovige pesuloputusvahendi asemel kasutada äädikat ning Te ei kahetse.

Mida teha kui külmkapp ja sügavkülmik tõrguvad

Külmkapp või sügavkülmik ei külmeta piisavalt

• Kas toiduained pole mitte külmkapis liiga tihedalt üksteise vastas
• Kas õhutsirkulatsioon kapi tagumisse otsa on vaba
• Kas külmkapp või sügavkülmik pole mitte liiga täis topitud või sinna pandud jahutamata tooteid

Tekib liiga palju jääd

• Uksi on avatud liiga tihti
• Kas uksetihendid on terved ja puhtad
• Kas esmatarbekaupu (piim mahl) on pandud kappi sulgemata (vedelik aurustub)

Kompressor töötab vahetpidamata

• Missugune on termostaadi näit. Kas see pole mitte liiga kõrgeks keeratud (liiga madala temperatuuri peale)
• Kas kapi tsirkulatsioon on piisav. Lugege juhendit

Vett valgub põrandale

• Kas kondensvee väljalaskerenn või auk kapi tagaseinas pole mitte umbes. Ärge puhastage terava esemega
• Vaadake järgi, et veevoolik ulatub kompressori all olevasse veekogujasse ning see ei ole täis

Kapp ei tööta üldse: külmutus ja valgustus ei toimi

• Vaadake järgi külmkapi või sügavkülmiku juhendist nende reguleerimise ja programmeerimise võimalused
• Kui kompressor püüab käivituda mitmeid kordi tulemuseta, lülitage kapp 20 min välja ja proovige uuesti

Vannitoa plaadivuukide puhastamine

Vannitoa plaadivuukide puhastamine on lihtsam kui arvate. Kui Te ei soovi kulutada palju aega või raha vuukide puhastamisele, siis järgige järgnevaid lihtsaid samme.

 Vajalikud tööriistad ja materjalid:

 - Väike keskmise tugevusega harjastega küürimishari
- Keskmise suurusega ämber
- Mitteabrasiivne vannitoa puhastusvahend
- Kuum vesi
- Põlvekaitsmed (soovi korral)

1. samm – ettevalmistus

Pühi ja pese põrand. Jäta põrand kergelt niiskeks, mitte märjaks. Pihusta suhteliselt palju mitteabrasiivset vannitoa puhastusvahendit vuukidele. Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid, sest need eemaldavad lisaks mustusele ka vuugitäite. Laske puhastusvahendil mõned minutid seista.  

2. samm – vuugivahede küürimine

Täitke ämber kuuma veega, millele lisage natuke vannitoa puhastusvahendit. Valage natuke sellest põrandale ning asuge küürima, liigutades harja piki vuuki edasi-tagasi. Selle tulemusel märkate, et vuugid saavad puhtaks.  

3. samm - loputus

Pärast küürimist peske põrand sooja veega. Pärast põranda kuivamist peaks Teie vuugivahed välja nägema nagu uued!

Põrandavahatamine: millal ja mis põrandat vahatada?

Põrandate vahatamise eesmärk on lihtsustada hooldust , muuta põrand vastupidavaks kriimustustele ja plekkide tekkimisele ning tõsta niiskuskindlust. Samuti lisab vahatamine põrandale kauni läike kui see on kulunud ja täidab mikrokriimud põrandakattel, kaitstes seda edasi kulumast.

Vahatamisel on oluline põranda tüüp ja see, mis on eesmärk: puhastada, värskendada või uuesti vahatada.

Laialt levinud PVC katted, mida varem tunti ka linoleumi või reliini nime all (ei tohiks segamini ajada naturaalse linoleumiga) on samuti turul saadaval erineva pinnaviimistlusega. Katet soetades tuleks müüja käest uurida kas see on varustatud tehase poolt pealekantud täiendava kaitsekihiga (polüuretaan kaitsekiht). Spetsiaalse kaitsekihiga PVC katteid on lihtsam hooldada ja samuti on nad vastupidavamad.

Laminaatpõrandate puhul tekitab vahatamine vastupidise efekti – põrand määrdub kiiremini ning ka hilisem hooldus on keerukam. Laminaat on ise piisavalt vastupidav mistahes plekkidele ning igasugune lisakaitse on ebavajalik!

Lakitud ja UV-õlitatud laud - ja korkparketti ei ole üldjuhul kodustes tingimustes vaja vahatada. Küll võiks selle ette võtta kui lakitud pind on tuhm (käiguteed) ja laki pinnal on pealmised, mitte läbi lakikihi, kriimustused. Sellisel puhul soovitame kasutada Bona Freshen Upi (lakitud pinna värskendaja) ja Kährs Refresher (UV-õli värskendaja). Enne värskendaja kasutamist tuleb pind korralikult puhastada, sobib näiteks Bona Wood Floor Cleaner, mis on valmis komplekt sisaldades moppi ja pihustatavat pesulahust, ja kuivatada. Pealekandmine ise on lihtne, piisab 1-2 ühtlasest õhukesest kihist, mille võib parketile peale kanda tavalise mikrofiiber lapiga/mopiga. Freshen Upi jäägid saab uue pealekandmiseks eemaldada Bona Polish Removeriga.

Viimistlemata või naturaalse õliga töödeldud laudparketi saab muuta vett ja mustust hülgavamaks Carl\'s Hard Wax õliga. Bona Carl’s Hard Wax Oil on värvitu naturaalsete õlide ja vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud naturaalse töötlemata puitpõrandate või muude naturaalse õliga töödeldud puitpindade töötlemiseks. Hard Wax õli kantakse peale pintsliga jasee ei vaja erilisi oskusi/eelteadmisi, samuti ei ole vaja selleks rentida spetsiaalset masinat. Bona Carl’s Hard Wax Oil Refresher on naturaalsete vahade segu, mis on spetsiaalselt välja töötatud Carl’s Hard Wax õliga töödeldud pindade perioodiliseks hoolduseks ja puhastuseks.

Nagu kõik asjad, nii ka vaha pind kulub, mis tähendab, et kohtades kus on intensiivse liiklus (nt kodus diivani juurest külmkapi juurde) siis need kuluvad kiiremini. Puitpõrandalt saab Freshen Upi jäägid ära Bona Carl\'s Polish Remioveriga või piisab ka Bona Cleaneri tugevamast pesulahusest.

PVC katete korral tuleb vahakiht eemaldada, spetsiaalse vaha eemaldiga, mis on tegelikult aluseline (ph tase u. 13-14) pesuaine. Peale vaha eemaldamist tuleb põrand loputada ja kuivatada, peale mida saab peale kanda uue vahakihi. Ühiskondlikel PVC katetel kantakse peale 2-3 vahakihti. Uue vahakihi pealekandmise tihedus sõltub kui intensiivse käidavusega ruumi või põrandaga on tegu ja millist vaha kasutatakse. Kodutindimustes 1-2 korda aastas.

Kellel aega ja soovi saab kodustes tingimustes põranda vahatamisega hakkama ise. Selleks tuleb jälgida juhiseid ja kasutada klienditeenindaja poolt soovitatud vahendeid.

Kuidas vahatada?

Kleepuv ja tihke vaha võib tekitada kahtluse, et selle põrandale kandmine võib olla keeruline. Karta ei ole põhjust vahatamisega saab hakkama, kui silmas pidada lihtsaid reegleid:

* enne vahatamist olgu põrand pestud, puhas tolmust ja igasugusest sodist, mis vahakihti kinni jäädes kogu töö rikuks. Korduval vahatamisel tuleb eemaldada  ka vana vaha jäägid.

* vali välja põrandakattele sobiv vaha ja selle pealekandmiseks sobiv vahend (enamasti on see tapeediliimi pintslile sarnanev paks pintsel)

* kanna vaha ühtlase kihina põrandale. Ole hoolikas: veendu, et kuhugi ei jää paksemaid kohti - need kuivavad kaua või jäävad kleepuvaks pinnaks

* värskelt vahatatud põrandast tuleb eemale hoida mõni tund kuni ööpäev: kui vaha kuivamiseks ettenähtud ajast kinni ei peeta, hakkab põrand edaspidi kergesti määrdum ja tekivad kriimud.

Põranda vahatmine ei ole keeruline, tuleb vaid varuda aega ja kannatust.

On olnud kuulda juhtumeid, kus inimene kurdab, et vahatatud põrandale jäid peale jalajäljed ja plekid ja neid ei saa enam kuidagi välja. Probleemid võivad tekkida kui lastakse põrandal liiga vähe kuivada või on vahatamisel ebatasasustele kogunenud paksemad vahakihid, mis ei ole ära kuivanud

Perioodiliseks hoolduseks on mõeldud Refresherid (värskendajad), millest sai eelnevalt juba räägitud. Igapäevaselt saab põrandaid hooldada selleks ettenähtud pesuvahenditega (puidule, korgile üks jne.).

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Linoleumi ja PVC katte erinevused

Põrandakatet uuendama hakates tuleb ökonoomse variandina tihti kõne alla rullmaterjal. Müüjad ja ostjad on sageli segaduses. Ei suudeta vahet teha, kas tegemist on linoleumi või vinüülpõrandakattega. Reliini nimelist rullmaterjali ei toodeta enam ammu, kuid nimetust kasutatakse rahva seas edasi.

Vinüül- ehk PVC (polüvinüülkloriid) kate erineb linoleumist nii ehituse kui koostise poolest. Katet soetades peaks alati jälgima tema sobivust antud kasutuskohale. Kasutusala järgi võiks PVC katted jagada ühiskondlikuks - ja kodukateteks.

Kodudesse mõeldud vinüülkatetel on aluskiht vahustatud PVC-st. Seetõttu on kodukatted pehmemad ja neil paljajalu käimine mõnusam. Samas on kodukatted vähem vastupidavad toolijalgadele ning määrduvad kergemini.

Kallimatele katetele kantakse seetõttu peale polüuretaanikiht, mille ülesanne on kaitsta ja tihendada pealiskihti. Kodudesse mõeldud PVC katete pealiskihi optimaalne paksus on 0,15-0,4mm. Paksem pealiskiht ei ole eluruumis vajalik, alla 0,15mm pealiskiht aga kulub läbi liiga kiiresti. Hea välimuse säilitamiseks peab kodukatteid perioodiliselt vahatama (spetsiaalse vinüülkatte vahaga). Kodudes kasutatavatele PVC katetele lubatakse vastupidavust vähemalt 5 aastat.

Ühiskondlikesse ruumidesse pakutakse kas homogeenseid (ühekihilisi) või mitmekihilisi vinüülkatteid. Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st. PVC katete dimensionaalset stabiilsust tagab tavaliselt kihtide vahel olev klaaskiudriide kiht. Mõned ühiskondlikud katted ei vaja klaaskiudriiet - mõõtmete muutumatuse tagab tihe aluskiht, kus PVC on segatud kvartsliivaga. Erinevalt teistest on sellise alusega katted “niiskus-kindlamad”. See omadus väldib materjali liiga kiirel paigaldusel (tihti ei lasta liimil enne katte paigaldamist küllaldaselt kuivada) tema ülespundumise.

Hooldamise poolest on ühiskondlikud katted kodukatetest vähemnõudlikumad (mõned ühiskondlikud katted on hooldevabad). Hooldamise ja vahatamise sagedus on kõige enam sõltuv siiski ruumi kasutusalast ja käidavuse intensiivsusest. Ühiskondlikud katted peaksid vastu pidama vähemalt 10 aastat.

Linoleum on erinevalt PVC kattest 100% looduslik põrandakate. Looduslikkus ongi tema uue populaarsuse tõusu peamiseid põhjuseid. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Kaunid mustrid ja lai toonide valik saavutatakse pigmentide lisamisega. Linoleumi toodetakse 2; 2,5 (aga ka 3,2 ja enamagi) millimeetri paksusena jute.- ehk kotiriidest alusele. Vastupidavuselt on linoleum võrdne kontorisse mõeldud PVC kattega, kuid nõuab perioodilist hooldust.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Mootorsõiduki õlivahetus

Sisssejuhatus

Vaadates oma neljarattalise tulevikku, on sõiduki mootoriõli vahetus üks olulisemaid hoolduse osi. Aja ja kilomeetrite möödudes nõrgenevad mootoriõli osakeste vahelised seosed ning õlifilter ummistub. Õlivahetus peaks toimuma 5000-30000 km või 3 kuni 24 möödudes eelmisest vahetusest. Antud intervalli välja selgitamiseks soovitame lugeda sõiduki kasutusjuhendit või konsulteerida maaletoojafirmaga. Õnneks on õlivahetus lihtne ja suhteliselt madalate kuludega. Järgnev artikkel juhendab Teid samm-sammult seda tegema.

Tarvikute valmis seadmine

Kui õli on juba ebaõnnetult garaaži põrandale jooksnud, on hilja hakata mõtlema selle peale, milliseid tarvikuid töö lõpetamiseks tarvis läheb. Seega soovitame otsida üles ning koguda kokku järgnevad tööriistad:

• Õli – vt. Mootoriõli valimine
• Õlifilter – Oma sõidukile sobiva filtri saate varuosade kauplusest
• Õlivann – vana õli mahutamiseks(autodes on olenevalt mootorist 5-10 liitrit õli, otsige piisava mahuga anum, mis Teie auto alla mahub, tihti kasutatakse ühest küljest lahti lõigatud kanistreid)
• Lehter – uue õli mootorisse valamiseks
• Mutrivõtmed – õli äravoolu korgi avamiseks karteri põhjas
• Õlifiltri võti – kui käsitsi või mutrivõtmega filtrit lahti keerata ei õnnestu

Vana õli drenaaž

Esiteks soovitame lasta mootoril end 10 minuti jooksul soojaks töötada, sest soe õli valgub mootorist kiiremini välja kui külm. Seejärel avage mootori peal asuv õlikannu märgiga kork, kuhu te hiljem uut õli valama hakkate (selle korgi avame õli kiiremaks väljavooluks). Nüüd võite avada mootori all asuva äravoolu korgi. See asub tavaliselt karteri(mootori kausi kujuline põhi) küljes. Kontrollige kas Teil on tööriistad, selle avamiseks ning seadke õlivann otse korgi alla. Nüüd avage äravoolu kork ning laske mootorist õli välja voolata. Selleks võib kuluda kuni 15 minutit kuid pidage meeles, enne õlivanni eemaldamist kontrollida õli tilkumise peatumist.

Kui äravoolu kork kukkus õlivanni, saate Te selle magneti abil kerge vaevaga kätte, kui aga magnetit käepärast pole, kallake õli läbi sõela mõnda teise anumasse.

Äravoolu korgi tagasipanek

Äravoolu korki oma algasendisse tagasi keerates olge ettevaatlik – keerake seda algul sõrmedega ning hiljem võtmega. Ärge keerake liigset jõudu kasutades, vastasel juhul võite keerme ära rikkuda ning peate lihtsa vea pärast aega ja raha kulutama.

Õlifiltri vahetamine

Järgnev on õlivahetuse kõige keerulisem osa just selle pärast, et õlifiltreid ei paigutata standardsetesse kohtadesse, vaid iga autotootja paigutab selle oma äranägemise järgi. Kui olete valmis ostnud uue filtri, leiate vana filtri otsides sellele sarnast. Filtri maha keeramisel tuletame meelde, et ka selles on veidi õli ning et vältida pritsmete garaaži põrandale sattumist hoidke filtri all õlivanni.

Filtri eemaldamisel jälgige, et filtri kummist O-kujuline tihend tuleks ära koos vana filtriga. Vastasel juhul ei pruugi uus filter korralikult sobida ning võib lekkima hakata.

Uue filtri paigaldamisel eemaldage see pakendist, korjake kokku kõik ebavajalikud pakendid ning määrige sõrmega veidi õli uue filtri tihendile. Uue õli filtrisse kallamine pole kohustuslik kuid on soovitatav, sest see vähendab aega, millal Teie sõiduki õlirõhk normaliseerub. Olenevalt Teie sõiduki õlifiltri asendist võite saada terve filtri täis kallata ja mootori külge ühendada ilma õlipritsmeid tekitamata. Kui aga filter asub nurga all, kallake filter umbes pooltäis ning selle tagasi keeramisel hoidke sõiduki all õlivanni.

Uue filtri paigaldamisel olge samuti keermetega ettevaatlik. Ärge kasutage liigset jõudu ning filtri paigaldamist alustage rahulikult kätega filtri keerme sobitamisest. Kui kätega keeramine muutub raskeks võite kasutada filtrivõtit või mutrivõtit. Eelmised tööriistad osutuvad eriti kasulikuks, kui filter asuv raskesti ligipääsetavas kohas.

Uue õli mootorisse valamine

Kogus, mis on vajalik Teie sõiduki mootori normaalseks tööks on ära märgitud sõiduki kasutusjuhendis. Kui seda aga käepärast pole võite küsida infot automüüjalt, mõne töökoja või varuosade kaupluse teenindajalt. Mootorisse ei tohi valada ei liigselt ega vähe õli. Jooksvaks kontrollimiseks kasutage õlivarrast, kuid olge veendunud selle näitajaid uskudes, et sõiduki mootor on külm ja sõiduk asub tasasel, paralleelsel pinnasel. Kui olete piisavalt õli mootorisse valanud sulgege mootori peal asuv kork ning käivitage auto. Auto armatuurlaual peaks enne käivitust tööle hakkama „õlituli“ ehk õlikannu sümboliga(mootori peal asuvale korgile sarnane) tuli. Kui see peale käivitamist kustub on õlitase normis. Enne kui teele asute või mootori välja suretate kontrollige, et mootorist või filtri ümbrusest ei tilguks õli. Kui näete, et mootorist tilgub õli suretage mootor koheselt ning kontrollige üle õli äravoolu kork ning filter. Kui lekked kõrvaldatud ning õlitase normis võite oma neljarattalise sõbra taas teele saata.

Suvelillede hooldamine ja kujundusideed

Suvelilledega saab kujundada kevadest sügiseni õitseva klumbi peenrasse või terrassile, mille kasvamist ei pea ootama.  Suvelilleistutus saab heade kasvutingimuste korral täiskasvanuks juba mõni nädal peale taimede istutamist ning täidab ära vastrajatud, esialgu lagedana mõjuva aia.

Suvelilled õitsevad kauem, kui püsililled. Kui soovite aeda tekitada terve suve vältel õitsevat värvilaiku, on suvikute kasutamine selleks parim lahendus.

Loe edasi: Suvelillede hooldamine ja kujundusideed

Miks mu auto ei käivitu?

Auto mittekäivitumine võib igal tööpäeval olla suureks nuhtluseks. Tööle või kooli hilinemine võib rikkuda terve päeva. Põhjuseid, miks Teie sõiduk ei käivitu on mitmeid ja järgnevalt toome neist 5 kõige levinumat välja.

Aku probleemid

Kui süütevõtme keeramisel ei kostu mootorist käivitumise eelnevat mootori liikumise häält või see on kuuldavalt aeglane(hääl veniv ja võib lõppeda) võib probleem peituda akus. Võib-olla olete öösel tuled põlema jätnud või mõni muu elektriseade on pikemalt peale jäänud. Kui kuulete klõpsuvat häält kuid auto ei käivitu, on tõenäoliselt aku tühi ja starter ei jõua end ringi vedada. Seda saate kontrollida ka kojamehi sisse lülitades. Kui nende liikumine on tavapärasest tunduvalt aeglasem või muul moel pärsitud võib aku tühi olla. Probleem võib tuleneda ka sellest, et Teie sõiduki aku on vananenud(akude eluiga on umbes 2-3 aastat).

Vool kadunud

Kui keerate auto süüte sisse, peaks mootori kontrolltuli süttima. Kui seda ei juhtu, ei jõua tõenäoliselt vool mootorini ja probleem peitub läbipõlenud kaitsmes, relees või purunenud juhtmes.

Ühendusprobleem

Kui olete juba proovinud autot „krokodillidega“ käivitada ja ka see ei ole soovitud tulemust andnud, võib viga peituda elektrisüsteemi ühendustes. Kaabelkäivitusel võite olla juhtmed valesti akudele ühendanud ja see võib omakorda olla kahjustanud mootorit ja elektrisüsteemi.

Ülekuumenemine

Kui Teie auto mootor on üle kuumenenud ja peale jahtumist ei käivitu, võib tegemist olla tõsise mootoriprobleemiga. Ülekuumenemine on üks tõsisemaid probleeme, millega autojuht kokku võib puutuda. Peale selliseid juhtumeid on rangelt soovituslik oma auto mehaaniku juurde viia ja lasta seda kontrollida ja vajadusel parandada.

Küünlad

Kui Teie auto suri juhtumisi välja peale suurest lombist läbi sõitmist, võib probleem olla selles, et veelaine pritsis märjaks auto küünlad. Sellisel juhul on soovitatav süüde välja keerata ja küünlad üle kontrollida ning vajadusel kuivatada. Peale selle võite kontrollida jagajat ja küünlajuhtmeid, et need kuivad oleksid. Kuivatage need enne taaskäivitust.

Isetehtud kingitused sünnipäevaks

Originaalseid sünnipäevakingitusi saab ka ise teha, kulutamata selleks suuri summasid. Sellised kingitused on ka põnevamad ning palju meeldejäävamad. Järgnevalt anname mõningaid ideid sünnipäevakinkide tegemiseks.

Kingiideed sünnipäevaks

Isikupärased fotod on alati heaks ja sügavamõttelisteks kingitusteks. Tehke kollaaž fotodest, mis kujutavad ühiselt veedetud aega või raamige mõni meeldejääv foto. Samuti võite ise teha ka pildiraami. Veel üheks heaks ideeks on teha album, mis on keskendunud ühele kindlale eemale ning koondab endas selle teemaga seotud fotosid.

Kingikarbid ja küpsetised on samuti üheks võimaluseks. Küpsetage muffineid, kooke või küpsiseid ning pange need mõnesse enda kujundatud karpi. Samuti võite ise teha seepi ja vannisoolasid. Täitke anumad söögitegemiseks vajalike koostisosadega ning lisage juurde retsept. Nii saab sünnipäevalaps ise söögi valmis teha.

Kinkekaardid enda teenusega on samuti väga head ideed. Need on originaalsed ning ei maksa üldiselt midagi. Kaardid võivad sisaldada Teie poolt pakutavat massaaži, söögi tegemist või näiteks auto pesemist ja koristamist.

Kuidas eemaldada autost suitsuhaisu

Kui olete värskelt soetanud auto kuid eelmise omaniku sigaretisuitsu lõhn on istmetesse kulunud, soovite Te sellest tõenäoliselt kiirest vabaneda. Selleks on välja töötatud mitmeid häid kemikaale, mis on aga kõik väga tugeva mõjuga ja loodussõbralikkusest väga kaugel. Olemas on ka meetodeid, mis ei ole ohtlikud peale kasutamist ega ei reosta loodust.

1. 1. Kodune tsitruselõhnaline õhuvärskendi

Tsitruseliseid on kasutatud väga pikka aega, et eemaldada tugevaid ja üldjuhul ebameeldivaid lõhnu nii oma autost kui mööblilt. Sidrunite ja apelsinide happelisus ei suuda mitte ainult ebameeldibaid lõhnu katta vaid ka tekstiilist ja nahast seda eemaldada. Seda ei maksa segi ajada apelsinimahlaga, millel taolised omadused puuduvad. Aine, mis on vajalik ebameeldivate lõhnade eemaldamiseks peitub õlis, mida saame viljakeha koortest ja säsist. Järgmiseks on Teil tarvis topeltkastrulit. Põhi täitke veega ja õlemisse osasse pange koored ja mahl. Seejärel laske sel aeglasel tulel põleda(mitte keeda) umbes 2 tundi ja marlit sõelana kasutades villige see mõnda anumasse, kus segage see kokku veega. Peale seda kallake see piserdamist võimaldavasse pudelisse(näiteks aianduses kasutatavad kastepritsud). Seda segu saate kasutada riiete, auto, mööbli ja muude tekstiilide ja nahkmaterjalide puhastamiseks.

1. 2. Märgpuhastus lahus

Vahel ei piisa lihtsast piserdamisest, et eemaldada autoistmetest ebameeldivaid haise. Et ebameeldivad lõhnad ei jääks Teid aastateks kummitama, tuleb tekstiili eest hoolt kanda. Head vahendid istmete ja porimattide puhastamiseks on vaid looduslikest koostisainetest tehtud seebid. Taolised seebid on müügil ökopoodides. Nende seepide valmistamisel pole kasutatud loomseid rasvu ja tugevaid kemikaale. Kui olete seebiga koju jõudnud, veeldage ta topeltkastrulis ja lisage sellele tsitruseõlisid koos veega, lisamaks veelgi desodoreerivat jõudu. Seejärel kastke svamm lahuse sisse ja nühkige sellega istmeid ja muidtekstiile. Peale paaritunnist seismist kuivatage see fööniga.

1. 3. Koduste vahenditega valmistatud lõhnakuusk

Lõhnakuused on tavaliselt lõhnastatud õlidesse kastetud papitükid. Kui olete kunagi oliiviõli paberkotile või papitükile tilgutanud, siis teate kui kauaks see õline plekk sinna jääb. Koduste õlidega on põhimõte sama. Nagu eelnevalt, tehke tsitruseõli kuid seekord ilma apelsini mahlata. Selle asemel võite lisada muid essentse ja lõhnastavaid tinktuure, mis on looduslikud. Seejärel võtke mõni vana pappkast ja lõigake sealt välja enesele sobiv kujund. Ärge kasutage selleks lainepappi. Immutage seda tükki umbes 24 tundi ja laske tal enne kasutamist päeva või kaks kuivada.

Näpunäiteid veiniplekkide eemaldamikseks

Ilmselt kõik on näinud, kuidas  meeleolukate koosviibimiste käigus juhtub, et vein loksub põrandale, riietele või Teie kallile diivanile. Ent sellest ei maksa veel meelt heita, sest on olemas mõningaid nippe, mis Teid kindlasti hädasti välja aitavad. Järgides järgnevaid näpunäiteid, saate nokitse.ee abil veiniplekkide eemaldamisega kenasti hakkama.

Üheks punase veini plekkide eemaldamise viisiks on kasutada gaseeritud vett. See variant on eriti kasulik kui olete kohvikus või restoranis, sest nendes kohtades leidub alati gaseeritud vett. Lihtsalt niisutage puhas riidetükk gaseeritud veega ja avaldage määrdunud kohale survet. Piim töötab samuti hästi veiniplekkide korral. Piima puhul kasutage sama tehnikat mida gaseeritud vee puhul, lihtsalt tupsutage määrdunud kohta piimas niisutatud riidega. See meetod töötab 99% juhtudest.

Loe edasi: Näpunäiteid veiniplekkide eemaldamikseks

Värvimise nipid ja trikid

Järgnevalt jagame Teiega mõningaid värvimisega seotud nippe ja trikke, mis aitavad Teil kokku hoida nii aega, raha kui ka närvikulu.

Kvaliteetse värvimistöö saladus peitub õiges planeerimises ning hoolikas ettevalmistamises.

Kui palju värvi läheb tarvis?

Ruumi seinte pindala leidmiseks korrutage ruumi ümbermõõt ruumi kõrgusega. Sellest lahutage uste ja akende pindala.  Värvikulu arvutamisel kehtib reegel, et ühe liitri värviga saab sõltuvalt pinnast katta 7-10 m² seinapinda.

Näpunäide: Kui Te ei ole kindel, mis tüüpi värv teil seinas on, siis peske osa seinast puhtaks, laske kuivada ning hõõruge pestud ala alkoholiga immutatud paberitükiga. Kui värv tuleb maha, siis on tegemist lateksvärviga.

Kvaliteet või hind?

Nii nagu paljude asjade puhul, kehtib ka värvide puhul reegel, et kvaliteet sõltub hinnast. Kallimad värvid kuivavad kiiremini, katavad paremini ning nendega on lihtsam töötada. Kõrgem hind garanteerib ka selle, et värvi tegemisel on kasutatud paremaid koostisosi, mis tõstavad värvi vastupidavust ja eluiga. Odavate värvide puhul kasutatakse savi ning täiteaineid, mis tingivad nende kehvema katvuse ning vastupidavuse. Reeglina on värvikulu ruutmeetrile kallimate värvide puhul väiksem.

Näpunäide: Värvi kvaliteedi kontrollimiseks hõõruge värvi sõrmede vahel. Kui see tundub kriidine ning kergelt teraline, siis on tegemist kehva värviga. Kvaliteetsed värvid tunduvad sõrmede vahel siledad ja siidjad.

Värvide valimine ja sobitamine

Puhas valge peegeldab 82 protsenti temale langevast valgusest. Valguse peegeldumine väheneb vastavalt värvitooni tumenemisele. Beež peegeldab 78 protsenti, kollane 75, virsikukarva värv 70 ja nii edasi kuni süsimustani, mis peegeldab 5 protsenti langevast valgusest.

Näpunäide: Enne värvi ostmist vaata kuidas värvid mõjuvad Teie kodu seinal. Võimalusel osta väike kogus soovitud tooni ning värvi väike ala seinast, mis jääb silmade kõrgusele. Seejärel vaata kuidas värv erinevates valgustingimustes mõjub.

Näpunäide: Kui soovite leida sama tooni värvi, nagu juba seinas on, siis kõige parema pinna värvikaardiga võrdlemiseks saate kohtadest, mis on olnud valguse ja tolmu eest kaitstud (maalide ja pistikupesa katete tagused). Ajapikku värvid tuhmuvad ja määrduvad ning avatud seinapind ei anna õiget tulemust.

Ettevalmistustööd

Esmalt, tee kõik tüüpilised ettevalmistused. Eemalda ruumist nii palju asju kui saad, kata augud, ning veendu, et värvitavad pinnad on puhtad.

Tihti juhtub, et töö tegemise ajal heliseb telefon. Tavatelefoni määrdumise vältimiseks kata telefoni toru kilekotiga, mobiiltelefon pane korduvalt suletavasse kilekotti. Nii kuulete teisi ja nemad Teid ning telefon jääb puhtaks.

Kindlasti soovite töö tegemise ajal juua ka midagi värskendavat. Selleks katke ka külmiku käepide. Sama kehtib ka sahtlite, ukslinkide ning wc-poti nuppude kohta. Katke kõik, mida Te suure tõenäosusega puutute värviste kätega.

Ettenägelikus pindade katmisel tolmukatete või muude materjalidega, säästab hiljem palju Teie aega.

Näpunäide: Enne värvimise alustamist kreemitage enda käsi või tehke käed vähese mineraalõliga kokku. Nii talitades võite kindel olla, et saate hiljem käed värviplekkidest lihtsalt puhtaks.

Värvimisele kuluv aeg

Ühe liitri värvi seinale kandmiseks kulub keskmiselt 15-20 minutit ning täiendav tund aega kulub sellele järgnevale koristamisele.

Hea uudis: Värvimine kulutab tunnis umbes 360 kalorit.

Näpunäide: Poes jagatavad kilekotid ning prügikotid kuluvad värvimisel alati ära. Pane üks kilekott ümber värvivanni enne kui alustad värvimist. Pärast värvimise lõpetamist võta kilekott värvivanni ümbert ära ja pööra tagurpidi, nii et värvine pool jääb sissepoole. Kilekoti võte ära visata ning Teie värvivann näeb välja nagu uus.

Näpunäide toonitud värvidega töötamisel: Kui olete lasknud toonida mitu purki värvi, siis segage neid omavahel. Kui olete ühe anuma poolenisti ära kasutanud, siis täitke see teisest anumast. Nii väldite olukorda, kus erinevates anumates olev värvitoon võib natuke erineda.

Pärast lae servade ning keerulisemate kohtade värvimist pintsliga tuleb need kohad värvirulliga võimalikult serva lähedalt üle värvida, et vältida pintslijälgede väljapaistmist.

Näpunäide: Servade värvimiseks ei tohiks värvirulli hoidja olla lükatud täielikult läbi värvirulli. Hea oleks kui hoidja ots oleks 1-2 cm värvirullist seespool. Nii väldite pindade kraapimist rullihoidja otsaga. Märja värvirulli liigutamiseks kasutage kilekotti.

Näpunäide: Ei meeldi värvi lõhn? Lisage värvile 1-2 teelusikatäit vaniljeekstrakti.

Näpunäide: Juhul kui Te peate ka järgmisel päeval värvitöödega jätkama, siis töövahendite puhastamise vältimiseks pange pintslid ja värvirullid kilekotti ning sulgege see õhukindlalt ja pange seejärel ööseks külmikusse. See väldib nende kuivamist. Järgmisel päeval võtke umbes tund aega enne töö alustamist kott koos töövahenditega välja ning laske neil üles soojeneda.

Puhastamine on lihtne!

Kergestipuhastatavatelt pindadelt eemalda märg värv koheselt, sest kuiva värvi on neilt pindadelt oluliselt keerulisem kätte saada

Näpunäide: Lõpetasid töö? Pane väike kilekott ümber käe, enne kui eemaldad rullihoidjalt värvirulli. Nii jäävad käed puhtaks.

Näpunäide värvipurkide sulgemiseks: pange kilekott ümber värvipurgi kui koputate purgikaant kinni. Nii väldite värvipritsmete lendumist.

Peske lateksi värviga määrdunud tööriistu külma veega. Soe vesi teeb lateksi kummiseks ja raskestieemaldatavaks.

Kui planeerite ülejäänud värvi säilitada originaalpakendis, siis kirjutage anumale peale kui palju värvi seal sees on. Paiguta värvianum hoiukohta tagurpidi, et vältida kuivanud kile tekkimist peale.

Värvijääkide ümbervalamine väiksemasse ja läbipaistvasse anumasse on ka hea mõte. Selle eeliseks on see, et saate näha mida ja kui palju on anumas ning väiksem anum võtab ka vähem hoiuruumi.

Näpunäide: Pange kilekott anuma ja selle kaane vahele ning sulgege. anum Nii väldite kaane kinnikuivamist.

Oluline: Värvianumatele kirjutage kuupäev ning koht, mille värvimisel Te seda kasutasite. Oluline on anumale märkida ka värvi tootja (kui te ei kasuta originaalpakendit) ja värvikood. Ühe variandina võite võtta ka paberitüki, kirjutada sinna kõik värviga seotud andmed (tootja, värvi kood, ostmise kuupäev jms), voltida see kokku ning teipida see lüliti katte tagumise külje külge.

Millal lõigata viljapuid?

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem lühiajaline külm kurja ei tee. Pakasega ei saa lõigata seetõttu, et külmunud okstesse tekivad lõikamisel kergesti lõhed. Ka pärast karmi talve on algusaeg küsitav. Aednik tunnetab seda ninaga, Sina sellega, et tööd teha oleks mõnus. Aga kui kuivi ja kahjustunud oksi ilma lehtedeta ära ei tunne, siis see on märk, et võta töö ette peale jaanipäeva. Muud hullu ei olegi, aga võid lõikamistuhinas eemaldada vajalikud oksad ja alles jätta kahjustunud, mis ei lehti ja kuivavad sootuks.

Teine sobimatu lõikuseaeg on pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks.

Peale jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib taas õunapuid lõigata. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine. Praktikud, lõikavad isegi septembris ja oktoobris. Rannikul ja saartel pole sellest probleemi, aga sisemaal peab suured lõikused lõpetama augustis ja pisilõikustega septembris piirduma.

Kindlasti murra suvel ära uued kasvud ja näpista üleliigsed viljaalged

Suvise lõikusega harveneb võra ja viljad pääsevad päikese kätte. Viljade õige suuruse ja saagi tuleval aastal tagab viljaalgete harvendamine, siis puu ei kurna ennast liigsete viljade kandmisega ära ja saab keskenduda uute õiepungade tekitamisele. Viljaalgete ja uute võrsete näpistamisega väldime ka õunapuu oksa murdumist. Jäta kobarasse alles vaid 1-2 ilusamat õuna.

Peale suurt kevadist lõikust on südasuvel mõnus murda vesivõsusid, kuna tulevad kinnituskohast kenasti lahti ilma, et koorerebendit tekiks ja kuna oksakääre ei ole vaja kasutada, siis pole ka ohtu, et tüügast jääb.

Harjuta ennast õunapuu eest hoolitsema suvel

Suvine lõikus ei tekita vesivõsusid ja haavad paranevad kiiremini kuna kasvuajal on puudel rohkem energiat ja see on suunatud õigesse kohta. Eriti mõtekas on noore õunapuu hooldusega alustada suvel ja ainult suvel edaspidi lõigatagi.

Vana ja väga jämeda tüvega ning kõrge õunapuu on soovitav jupphaaval, so 2-3 aasta kaupa ja kevadel noorendada. Samal suvel tuleb kindlasti vesivõsud murda. Kui lõigatud saad, siis edaspidi ainult suvel hooldagi.

Õunapuid, mis on väga kõrged, aga kõhnemapoolse tüvega võib noorendada ka suvel kui on parasjagu alumisi värskeid oksi, mis alles jätta. Kui all on kõik kuivanud, siis soovitatakse lõigata kevadel. Kevadine lõikus ergutab nad kõvasti uusi andma. Suvel nopid vesivõsud ja edaspidi hooldad vaid suvel.

Vaid kevadeti lõigates jäädki lõikama ja vesivõsude võtmise maha magades ka noorendama, sest uutest püstistest kasvudest kasvab puu taas kõrgusesse ja saab uhke paruka. Puu pidev noorendamine nõrgestab teda oluliselt. Kuigi õunapuule lõikamine meeldib, aga mitte “rumal lõikamine”.

Lõikehaava katmine on hädavajalik kaitse ilmastiku eest

Soojal ja niiskel perioodil lõigates soovitatakse lõikekohad haavapeitsiga üle tõmmata kuna õhus levib palju seeneoseid. Lõikamise ajal saastunud haava võib desinfitseerida näiteks karbamiidi 5 %-lise lahusega. Mitte mingil juhul ei tohi haava ainult aiavahaga katta kuna nii sulged haigustekitaja puu sisse. Parem on lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi või õlivärviga katta.

Teame, et haav saastub juba lõikamise ajal kui õhk on soe ja niiske. Aga me ei jõua ja ei viitsi ju kõiki lõikekohti nagunii desinfitseerida. Targem on puud lõikusega korras hoida, kindlasti väetada, ennetada kahjureid ning lõigata päikesepaistelise ja tuulise ilmaga.

Katta on vaja kaitseks ilmastiku eest, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on haavalt maha kulunud, siis tuleb uuesti katta.

Meie poodides on saadaval kasutajasõbralikus pakendis palsamid ja peitsid (oleneb tootjafirmast ja tõlkest) puudele ja põõsastele lõikehaavade kaitseks välismõjude eest. Näiteks Kemira maale toodud “Haavasuoja” on lisaks ka keskkonnasõbralik. Väga hästi sobib ka vana hea õlivärv.

Lõikamisel ole hoolas

Haav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kasuta vaid teravaid lõikeriistu! Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii mugav ning puule mõnus.

Tüükad on pahad! Nende kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni. Tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskust ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib ning mädaneb muutudes huumuseks ehk mullaks. Ka vähile meeldib sellele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka.

Sügisel jäta puule aega talveks valmistuda. Kuiva suve korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista. Vee puudusel on koorerebend kevadel varmas tekkima.

Väetamine on vajalik

Võtame puult viljad ja seetõttu oleme kohustatud talle toitu vastu andma. Väetamiseks sobib nii kraanulväetis kui lahjendatud kõrvenõgeseleotis, rääkimata kanakakast või kompostmullast. Kõige lihtsam viis on Kemira kevad- ja sügisväetis. Kevadväetisega ei maksa liialdada kuna lämmastikväetise liigkasutamine aias soodustab lehetäide arengut. Suvel puud noorendades on puule meeldiv ka süüa saada. Sobib Kemira väetis “Suvi”. Väga hea kui puud saavad natuke nii kevadel (lämmastikurikast), suvel (fosforirikast) kui sügisel (kaaliumirikast väetist).

Pritsimine on oluline

Pritsida on vaja eelkõige ennetamiseks, sest kui kahjustus on juba aset leidnud, siis pole enam kõige olulisemat- ei õisi ega vilju.

Luuviljalisi võib samuti lõigata suvel

Neil on võrreldes õunapuuga mahlade liikumine kevadel isegi intensiivsem. Kirsi ja ploomi mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haaval paraneda ja seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad.

Sarnaselt õunapuule meeldib luuviljalistele suvine lõikus rohkem kuna kasvuajal ei ole mahlajooks nii intensiivne ja haavad paranevad kiiremini. Puu on üleval ja saab aru, mida teed. Talle lõikamine isegi meeldib, sest viljad pääsevad päikese kätte ja lõikus hoiab puu noorena. Kuna asi on loomulik ja tal on vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ta ei hakka üldse paaniliselt uusi kasve kasvatama. Luuviljalisi kärbitakse siiski vähem ja valikuliselt.

Tegelikult ei maksa kogu parukat korraga maha võtta ühelgi viljapuul.

Ploomi- ja kirsipuudele on iseloomulik tihedam võra. Tugevasti peab aga kärpima ploomipuu konkureerivat aastakasvu ning ära lõikama risti kasvavad oksad. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu väldi rohket lõikust ja hoia oma puud algusest peale vormis.

Omaette teadus on viljapuu parandamine kui oled talle liiga teinud või on sulle selline puu pärandatud või majaga kaasa saadud. Näiteks liiga pikk lõikekoht, mida tüükaks võiks nimetada ja mis on nüüd aastatega mullaks muutunud ja puu sisse augu tekitanud. Või mida teha kui traatidega ei taha enam õunapuu tüvesid koos hoida.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Viljapuude ja marjakultuuride kahjurid, ennetamine ja tõrje

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida.

Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Õunapuud ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja kuuske ei maksa liiva sisse torgata. Uuri hoolikalt, millist pinnast taim vajab. Istutusauk tee suur ja pane alati ohtralt kõdumulda, see turgutab kasvu ja annab esimese toidunoosi. Istutusjärgsel aastal hakka väetama. Viljapuud ja -põõsad, samuti ilutaimed hoia lõikamisega vormis. Kohe kui taim on stressis või nõrk on tal kallal kahjurid ja haigused.

Kilptäi vältimine ja tõrje

Näiteks paju- ja viljapuu-kilptäi meelispaik tegutsemiseks ja paljunemiseks on tihedavõralised puud ning põõsad. Nende rünnakust võivad osa saada kõik viljapuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad, mis on tihedaks lastud kasvada. Tõrjeks tuleb kõik oksad välja lõigata ja põletada. Profülaktika on vaid hooldatud ja lõigatud puud – põõsad.

Õielõikaja vältimine ja tõrje

Õunapuu-õielõikaja pärast tuleb viljapuu tüved korbast puhtana hoida kuna temale meeldib seal suveperioodil peituda. Ka võraalune pinnas tuleb talvituvate noormardikate hävitamiseks sügisel ümber kaevata ja varisenud lehed riisuda ning põletada. Kui aga õielõikajat on vaja hävitada, siis saab seda lihtsalt teha lehepungade puhkemisest õitsemiseni, mõnel korral varahommikuti, puudelt mardikaid maha raputades ning hävitades. Valmikute püüdmiseks tuleb kevadel enne õiepungade ilmumist jõupaberist püünisvöö ümber puutüve panna.

Lestade vältimine ja tõrje

Räägime, et väetamine on kasulik ja nii ta on, aga tihe ja eriti liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket. Väetada tuleb alati tagasihoidlikult, aga lestakahjustusega aedades tuleb seda teha eriti vähe, sest kõrge aminohapete ja suhkrute sisaldus soodustab lestade arengut. Soovitav on kasutada orgaanilist väetist. Väikeaias valmista lestade tõrjumiseks taimeleotis soolikarohust, koirohust, kõrvenõgesest või sookailust ning pritsi korduvalt. Põõsa ja puu alune muld on vaja läbi kaevata talvituvate lestade hävitamiseks. Maasikaistanduses on vajalik saagijärgne lehtede niitmine ning põletamine enne kui emaslestad jõuavad talvituma minna.

Lehetäide vältimine ja tõrje

Lehetäide meelistaimed on umbrohtud, eriti ristõielised (kapsas, raps) ja ohakad. Kui ümbruskonnas nende ärahoidmine ei ole võimalik, siis tuleb profülaktilist pritsimist teostada nii kevadel kui sügisel. Puuvõrade ja põõsa harvendamine on väga tähtis, sest tihe lehestik on lehetäide parim elu- ja arengukeskkond. Samuti on oluline lämmastikväetiste liia vältimine, sest lämmastik soodustab ka lehetäide arengut. Eelista orgaanilisi väetisi. Tõrjuda saab mehhaaniliselt, näiteks tugeva veejoa abil pesed päikesepaistelisel hommikul lehetäid ning nende mesineste puudelt maha. Puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehted ja põleta.

Koduaias töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega.

Kahjurite käitumise tundmine ja pesitsuspaikade teadmine aitab nende vastu võidelda

Alljärgnev aitab mõista, miks on vaja viljapuid ja -põõsaid sügisel pritsida. Profülaktikaks ja tõrjeks sobivad eelpool mainitud taimeleotised.

Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole), päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.

Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.

Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminäges, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.

Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.

Hoia aed umbrohupuhas

Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.

Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.

Kui teil on väga umbrohtunud aed, siis kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka küüslaugu- või nõgeseleotisega pritsimine, aga eelkõige aia umbrohupuhas hoidmine.

Miks küll vanaema õunaaias olid alati õunapuu alused mullased?

Eks ikka seetõttu, et lõhkuda ebaröövikute talvituspesad ning tuua kahjurid mullapinnale, kus nad satuvad lindude saagiks või hävivad külmade tõttu. Vanaemad raputasid ka puutuhka põõsaste alla ja seda teeme ka meie. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti. Kui kahjurid on aias, siis multšid tuleb eemaldada.

Mullas talvituvad peale ülalnimetatute veel maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane.

Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.

Nõgesele leia aias auväärne koht

Kõrvenõgese kasvatamine aias tasub end kuhjaga ära kuna kõlbab nii kahjurite ärahoidmiseks ja tõrjeks kui taimede väetamiseks ja kasvu ergutamiseks kevadel. Ja missugune vitamiinipomm ta salatina on, rääkimata maitsvast supist. Aias saab nõgese maapealset osa kasutada terve perioodi jooksul.

Kõrvenõgeseid jm taimi võiks suvel kuivatada, et kevadel neid võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resistentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Saadaval on ka looduslikke preparaate (n. NeemAzal), aga ka need ei ole meile päris ohutud.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.