Nokitse.ee

Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest

· PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud)

· PVC – põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada.

· Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad.

· Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi.

· Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.

· Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint.

· Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi.

· Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks.

· Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga.

· PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil.

· Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele.

· Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke.

 

 

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Mootorratta omamise head küljed

Õueaia apteek

Võilill. Ravib maksapõletikku (lehesalat), infarkti, insulti (õievars), neeruhaigusi (siirup). Õietee lahustab sapikive, ravib reumat. Juuri võib hapendada, kuivatada ja valmistada jahu (ka kohviks).

Kõrvenõges. Puhastab verd. On põletiku ja vähivastane. Tee sobib podagra, reuma ja liigesehaigetele.

Männikasvud. Ravib köha. Teeaurude sissehingamine leevendab bronhiiti. Kasvusid korjatakse maikuul, vaigused otsad tuleb eemaldada.

Põldosi. Ravib neeru- ja põiehaigusi, kopsu- ja südamepuudulikkust. Rahvameditsiinis vähivastane ravim. Põldosja + männikasvude (1:1) kompress ravib närvipõletikku, reumat, põrutusi.

Köömen. Väldib soolte gaase, lihaste spasme (krampe). Soodustab röga eritumist.

Saialill. Ravib maksahaigusi, igemepõletikku, põletushaavu, muljumisi, kõõluste venitust.

Raudrohi. Ravib köha, lihaste krampe, pidurdab verejooksu, parandab seedimist. Noored lehed sobivad ka salatiks.

Arukask(pungad ja noored lehed). Ravib südant, neerusid ja podagrat, liigeseid.

Paiseleht. Lehetee ravib köha ja kompressidena paistetust.

Emanõges. Õietee ravib sooltekatarri, neeruhaigusi, lümfiteede põletikku, valgevoolust, unetust.

Suur teeleht. Kasutatakse röga lahtistava vahendina, mahla verejooksu sulgemiseks ja varvaste vahele.

Porrulauk. Soodustab seedimist, maksa tegevust. Väldib podagrat ja reumat. Hoiab ära rasvtõbe.

Valge ristik. Kasutatakse reuma, külmetushaiguste ja valgevooluse korral. Väliselt hautisena (+sibul) paisetele.

Lõhnav kummel. Toime sarnaneb teekummeliga, kuid on nõrgem. Kasutatakse higistama ajava vahendina.

Vereurmarohi. On mürgine ja kasutatakse põhiliselt välispidiselt: nahakasvajate, sammaspoolte ja soolatüügaste kõrvaldamiseks.

Meelespea

Taimede korjamisel, kuivatamisel, säilitamisel ja tee valmistamisel tuleb meeles pidada järgmist: lehti ja õisi kogutakse noortelt taimedelt. Mitte kunagi maantee servast!

Kogutud saak kuivatatakse varjualuses õhurikkas kohas ja võimalikult kiiresti. Järelkuivatamisel (pliidil, praeahjus) ei tohi temperatuur ületada +60o.

Tee valmistamiseks võetakse enamikel juhtudel 1 tl droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Lastakse tõmmata 10-15 minutit, kurnatakse ja hoitakse pimedas jahedas kohas. Kuivatatud lehti (droogi) säilitada samuti pimedas ja hästi suletud anumas (tumedas klaaspurgis).

 

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo

Tapeedi ostmine ja liimi valik

TAPEEDI OSTMINE

Tapeete müüakse nii ehitusmaterjalide kauplustes, kui ka sisustussalongidest. Viimastes pakutakse tavaliselt eksklusiivsemaid, kvaliteetsemaid ja kallimaid seinakattematerjale. Sisustussalongi kliendil tuleb sageli arvestada tellimuse ja selle täitmiseks vajaliku ooteajaga.

Sobiva tapeedikoguse saab välja arvutada juba kodus. Enimlevinud tapeedirull on pool meetrit lai ja veidi üle kümne meetrit pikk. Tubade standardkõrguseks on 2,5 meetrit, mis tähendab, et mustrisammuta tapeedi ühest rullist piisab kahe meetri pikkuse seinalõigu katmiseks. Kui tegemist on suure mustrilise tapeediga tuleks arvestada siiski, et ühest rullist tuleb välja kolm paani. Tapeedi koguse leidmisel ei võeta aluseks seina üldpinda, vaid arvutatakse välja vajaminev paanide hulk.

Veendu ostmisel, et valitud tapeedirullid on ühe seerianumbriga. Mõistlik on võimalusel osta üks rull arvatavast vajadusest rohkem ning kindlasti kuni tapetseerimise lõpetamiseni hoida alles vähemalt ühe rulli markeeri

Tapeeti ostes on oluline jälgida märke või arve, mis iseloomustavad:

• tapeedi veekindlust ehk pestavust ehk tugevust;

• tapeedi valguskindlust (mõõdetakse 8 punkti süsteemis);

• tapeedi mustrit (NB! Mustri haakumisel tuleb tapeeti ka vastavalt lõigata.);

• tapeedipartii numbrit või valmistamise kuupäeva;

• vihjeid liimisordile, mis sobib sellele tapeedile.

Võimalikke kahtluste või küsimuste tekkides on alati soovitatav müüjaga nõu pidada.

LIIMI VALIK

Väga tähtsaks peavad müüjad-tapeedispetsialistid liimi valikut. Osale tapeetidele on märgitud tärnid või kolmnurgakesed, mille järgi tuleb valida tapeedile sama arvu tärnide/kolmnurkadega liim.

Liimi imbumisaeg sõltub tapeedi paksusest. Näiteks õhukese tapeedi puhul näeme juba 3-5 minuti pärast, kui palju ta venib, paksu tapeedi puhul tuleb oodata 10-20 minutit. Rasked paber- ja reljeeftapeedid, aga ka vinüül-, siid- ja tekstiiltapeedid nõuavad tugevamat liimi kui kerged pabertapeedid. Õigesti valitud liim tagab paigaldatud tapeedi püsima jäämise.

Liimi valikul tasub kindlasti konsulteerida müüjaga ning järgida tootjapoolseid kasutusjuhiseid.

Kodused koristustööd - loodussõbralikult

Mida ette võtta, et kevadised koristustööd saaks tehtud loodussõbralike vahenditega? Järgnevalt mõned kasulikud näpunäited.

Köögi põrand

Sõltumata sellest, kas põrandal on linoleum või keraamilised plaadid, kasutage äädikat. Valage otse jonnakamatele plekkidele või lahustage vees. Kasutage hõõrumiseks moppi, käsna või harja. Vuukide puhastamiseks võite kasutada vana hambaharja.

 

Loe edasi: Kodused koristustööd - loodussõbralikult

Peenraroosid - istutamine

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline, lõuna-edela suunal avatud kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks  0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga.

Roosid on tundlikud mulla kurnatuse suhtes – selleks, et väljaläinud roosi asemele istutada uut, tuleb muld 40cm sügavuselt vana põõsa kohalt välja vahetada. Vana rosaariumi kohale uue rajamist ei soovitata enne 4 aasta möödumist.

Rooside parim istutamise aeg on mai alguses või septembris. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa seesolevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Õigele sügavusele istutatud roos annab vähem ka metsikuid külgvõrseid.

Omajuursed roosid istutatakse paar sentimeetrit sügavamale, kui nad olid kilekonteineris või plastpotis.

Tüviroosid istutatakse maha ca 45º nurga all, et taime talvel maadligi painutades oleks tüve murdumise oht väiksem. Tüviroosile pannakse tugi,mis ulatub pookekohast 15-25cm võrra kõrgemale, et oleks vajadusel võimalik toestada ka õite all lookas olevaid oksi. Tugi aitab kalde all istutatud tüve ülemise osa sirgeks painutada ja roosipõõsas kasvab näiliselt otse.

 

Loe edasi peenrarooside liigitamisest.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kibuvits

Kibuvitsa liike on palju. Levinuim meie alaldel on metskibuvits, pehme kibuvits, harilik kibuvits e orjavits. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. XVII saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks.

Metskibuvits on ca 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. Punased õied paiknevad 1, 2 või 3 kaupa. Metskibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega marjad, mis valmivad augustis-septembris. Ravimina ja toiduna kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused. Kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril 90-100° C, õigesti kuvatatud droog peab olema punaks-pruuni või kollast värvi. Tee valmistamiseks kasutatakse ka õisi ja lehti.

C vitamiini ja karotiini rohke sisalduse tõttu on kibuvits unikaalne ravimtaim. Väärtuslikuks südamele teeb tema rohke kaaliumi soolade sisaldus.

Kibuvits ravimtaimena

Juba 2-4 kibuvitsamarja suudab korvata meie C vitamiini vajaduse päevas. Nad suudavad parandada ka ainevahetushäireid ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Kibuvitsapreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, üldtugevdav, põletiku- ja ateroskleroosivastane ning verejooksu peatav toime, nad reguleerivad organismis toimuvaid hapendumisprotsesse, suurendavad hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile.

Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C vitamiini kaotus. Kibuvitsa preparaaate kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendi vaeguse, neeru ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõbe. Kibuvitsamarjadest tehtud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste jm kehavigastuste puhul.

Kibuvitsamarja teed on parem valmistada termoses ja hoida seal vähemalt 24 t. Piisab 1 spl marjadest 2 kl keevale veele. Võib valmistada ka purustatud marjadest, sel juhul on seisuaeg lühem. Teed juuakse 1/2 kl kaupa 2 korda päevas. Vastavalt haigusele võib ka kombineerida kibuvitsamarju teiste ravimtaimedega. Nii sobib näiteks juurde lisada reumateele võilille juuri, raudrohtu, pihlakamarju ja viirpuu õisi.

Retseptid

Kibuvitsamarjasupp

1 l lahjendatud õunamahla (või vett) ja tükeldatud õunu, 1 kl puhastatud kibuvitsamarju, 2 spl kartulijahu, maitse järgi suhkrut.

Värsked kibuvitsamarjad keedetakse klaasjaks õunamahlas, lisatakse tükeldatud õunaviilud, suhkur. Kartulijahu segatakse vähese külma veega, valatakse supisse ja lastakse korraks keema. Õunamahla ja õunte asemel võib kasutada ka sidrunimahla. Kibuvitsamarjadest võib valmistada tarretist zelatiiniga, mannavahtu või kreemi. Loomulikult sobib talveks valmistada keedist ka koos teiste marjadega või kompotti.

Ebaküdoonia- kibuvitsamarja kompott

500 g ebaküdooniavilju, 1 l vett, 500 kibuvitsamarju, 500 g suhkrut.

Veest ja suhkrust keedetakse siirup. Ebaküdoonia viljadest eemaldatakse seemned, viljad lõigatakse ratasteks, mida keedetakse siirupis 5-7 min. Segu tõstetakse purkidesse, lisatakse poolitatud, seemnetest puhastatud ja hästi pestud kibuvitsamarjad ja kuumutatakse purke veel 10 min 80°C juures. Kaanetatakse õhukindlalt.

Kibuvitsakaste

Kibuvitsamarjad keedetakse vähese veega pehmeks, hõõrutakse läbi sõela, lisatakse maitse järgi suhkrut, punasesõstramahla, kaneelipulbrit ja natuke soola. Keedetakse tasasel tulel 10-15 min, suletakse õhukindlalt purkidesse.

Salat koos kõrvitsaga, kahekordselt tervislik

1 kg kõrvitsatükke, 300-400 g puhastatud kibuvitsamarju, 4-5 kl vett, 1 1/2 kl suhkrut, 10-12 nelgitera, tükike kaneelikoort, maitse järgi äädikat.

Marinaad keedetakse valmis ja sellesse pannakse kõrvitsalõigud ja kibuvitsamarjad, peale vajutis. Hoitakse jahedas järgmise päevani, et keetmisel vältida kõrvitsa ja marjade lagunemist. Peale kõrvitsa klaasistumist keetmisel valatakse kuum salat purkidesse ja suletakse kohe õhukindlalt.

Kindlalt tuleks ära kasutada ka seemned. Kõigepealt seemned hõõrutakse külmas vees siledaks, kuivatatakse ja tuulutatakse karvad välja. Kasutamisel võiks neid jahvatada peeneks. Sobib valmistada jooki, lisada putrudesse, küpsetistesse.

Marju võib säilitada kuivatatult (kuivatada +80-90°C), kuid mitte sügavkülmutatult. Sel juhul seemnetest pole vaja puhastada, küll aga lõigata ära õiejäänused. Tee keetmiseks võiks marjad ka purustada, sel juhul valmib tee 15 minutiga. Üksnes kurnata tuleks läbi tiheda sõela.

Sügavkülmutada võiks eelnevalt hapus mahlas või siirupis (ka suhkruga maitsestatud mahl) kuumutatud, puhastatud kibuvitsamarju, sel juhul on ka raviomadused enamuses säilunud.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Kassi uriini eemaldamine

Kui Teil on kodus kass, siis on äärmiselt oluline puhastaksite hoolikalt koha, kuhu Teie kass enda häda on teinud. Oluline on silmas pidada, et need kohad saaksid ka korralikult puhtaks, sest vastasel korral kasutab Teie lemmik seda kohta uuesti. Järgnevalt anname mõned näpunäited, kuidas puhastada selliseid kohti.

1.  Eemaldage uriin

Kui tegemist on värske loiguga, siis võtke majapidamispaberit ning laske uriinil paberisse imenduda. Mitte mingil juhul ärge hõõruge ega pühkige seda kohta, sest sellisel juhul muudate uriiniga määrdunud ala suuremaks. Püüdke eemaldada nii palju kui võimalik. Seejärel olete valmis puhastamiseks (vt. järgmine punkt). Kuivanud koha puhul  alustage kohe järgmisest punktist.

2.  puhastamine

Tehke määrdunud ala puhta veega märjaks ning kasutage vee imamiseks sama tehnikat, mis eelmiseski punktis. Korrake protsessi mitu korda. Järgmiseks pihustage või valage sõltuvalt tootest uriini neutraliseerijat, mis võtab ära kassi uriini lõhna. Selliseid vahendeid müüakse nii zookauplustes kui ka hästivarustatud poodides. Kuna iga vahendi kasutamiseks on erinevad juhised, siis soovitame hoolikalt lugeda toote kasutusjuhendit ning talitada vastavalt sellele.

Amortisaatorite kontrollimine

Amortisaatorid võtavad enda kanda kõik tee konarused ja hoiavad Teie auto kenasti teel. Nagu muud komponendid autodes, kuluvad needki ning peale mõnda aega tuleb need ohutuse eesmärgil välja vahetada. Selleks, et välja selgitada, kas amortisaatorid vajavad vahetust, oleme välja toonud paar viisi.

Mine sõitma

Tavaliselt ei panda autos sõidule keskendumisel tähele paljusid hääli, mis indikeerivad probleeme. Sellepärast soovitame minna ja teha väike tiir oma tavapärast marsruuti mööda ja juba autosse istudes kuulatada, ega ei kuuldu veidraid hääli. Sõites üle „lamavate politseinike“ kuulake ja tunnetage autot. Peaksite kergesti ära tundma, kas amortisaatorid töötavad või mitte.

Loe edasi: Amortisaatorite kontrollimine

Lõhnav kummel

Kummel on taim, mida vajame sünnist surmani. Kui alles äsja ilmavalgust näinud inimlast vaevavad kõhugaasid, otsib ema abi kummelist. Vanaema aga teeb kummelitõmmist valutavate igemete loputamiseks.

Sadakond aastat tagasi kummelit Maarjamaal veel ei kasvanud. Kõigist Euroopa "välksõjaga" vallutanud umbrohtudest on see taimeliik olnud üks kiiremaid.

Lõhnav kummel ehk ubinhein pole siiski vaid tüütu ja kasutu umbrohi. Tal on kuulus kultuurne sugulane - klassikaline apteegirohi - teekummel. Ravimtaimena on tal asendamatu koht pea-, hamba- ja kõhuvalu puhul, kompressiks tarvitatuna ravib põletikke ja paistetusi. Kummelileotis annab juustele meeldiva sära, võtab suust halva lõhna ja kehalt higihõngu.

Kummelileotise valmistamisel peab aga alati meeles pidama üht: neid ei tohi lasta keeda ega hoida lahtises nõus, muidu haihtuvad eeterlikud mõjuained.

 

Allikas: Terviseleht, Heldur Karro

Isetehtud kingipakendid

Järgnevalt mõned ideed kingipakendite isetegemiseks.

 

Karbi skeem: http://hemidemisemiquaver.wordpress.com/2008/01/02/hugs-and-kisses/

 

Tööjuhis koos pildilise õpetusega: http://howaboutorange.blogspot.com/2010/07/how-to-make-gift-bags-from-newspaper.html

 

Tööjuhis:  http://www.homemade-gifts-made-easy.com/make-your-own-gift-box.html

 

 

35 erinevat väljalõigatavat ja kokkukleebitavat karbikest: http://yayoi.senri.ed.jp/departments/OISTech/OISDT/gr7dt/templates.htm

 

Energiasääst läbi elektri kokkuhoiu

Kui tabate end mõtlemast elektriarvete üle ning soovite neid vähendada, siis peaksite tähelepanu pöörama peamistele tarbijatele. Järgnevate näpunäidete abil on Teil võimalik saavutada energiasäästu.  

Külmkapp

Kas teadsite, et külmkapp on üheks suurimaks elektrienergia tarbijaks kodus? Kui olete soetamas uut külmkappi, siis valige alati kõige energiasäästlikum mudel ning vajadusel makske selle eest rohkem, sest külmkapp on investeering aastateks.  Külmkapi hooldus on samuti väga oluline. Puhastage regulaarselt kapi tagaküljel olevaid jahutusribisid.

Loe edasi: Energiasääst läbi elektri kokkuhoiu

Kapuutsiga sõrmitud

“Sõrmitud” on täiesti tahtlik näpukas ja viitab kudumata sõrmeotstele.

Vaja läheb ca 100 g lõnga

Suurus: naiste keskmine

Vardad nr 3, kudumistihedus 22 s = 10 cm

Tingmärgid:

pp – parempidine silmus

ph – pahempidine silmus

õs – õhksilmus

2pük – 2 parempidi ületõstmisega kokku

2ppk – 2 parempidi kokku

 

Algus

Loo 48 silmust, koo 18 rida 2:2 soonikut. Alusta 1 pp.

Järgmine rida 1pp 2ph 18pp 2ph 2pp 2ph 18pp 2ph 1pp

Koo nii veel 8 rida.

Tee pöidlakiil

Järgmine rida: 1pp 2ph 1pp õs 17pp 2ph 2pp 2ph 18pp 2ph 1pp.

Järgmine rida, koo parempidised silmused parempidi, pahempidised pahempidi ja õs keerdsilmusena.

Jätka kasvatamist üle ühe rea kuni pöidlakiil on 8 s laiune.

Pärast viimase kiilusilmuse keerdsilmusena läbikudumiserida võta järgmisel real teist värvi lõng ja koo 8 kiilu silmust sellega läbi. Tõsta need silmused tagasi teisele vardale ja koo põhilõngaga läbi. (hiljem harutatakse lõng ära ja jäävad pöidla silmused). Ülejäänud silmused koo samuti, kui eelmistel ridadel.

Pöidlakiilu kahandamine.

1pp 2ph 2 pük, 6pp, 2 ppk, koo edasi nii nagu silmused vardal paistavad. Tee veel 3 kahandusringi (kahandused igal real, silmuste arv kahe kahanduse vahel kahaneb: 4- 2-0).

Koo 1 rida silmused nii, nagu nad paistavad.

Kapuutsi kudumine.

Jäta peopesa parempidised silmused ning kõik küljepealsed pahem-parempidi triibu silmused ootele (kokku 30 silmust) ja loo kapuutsi jaoks uuesti vardale 30 silmust, kinnita ringiks ja jätka käepealsete silmuste kudumisega.

Koo loodud silmused 2:2 soonikus, käepealse osa parempidi, küjetriibud jätkuvalt 2 ph, 2pp, 2 ph, nii kokku 8 rida.

Jätka peopesa kudumist parempidi nii, et küljetriibud langevad allosa triipudega kokku.Koo nii 18 rida.

Alusta kapuutsi kahandamist. Jaota selleks silmused vardal ümber nii, et küljepealse pp silmuste triibu esimene silmus jääb käepealsele ja teine peopessa.

2pük, 1ph, 18pp, 1ph, 2ppk, 2pük, 1ph, 18pp, 1ph, 2ppk.

Järgmine rida 2pük, 18pp, 2ppk, 2pük, 18pp, 2ppk.

Jätka kahandamist igal real kuni vardale jääb 4 silmust. Tõmba lõng läbi, kinnita ja peida.

Sõrmikuosa

Võta ootele jäänud silmused vardale. Korja kinda seest käepealse silmuste siseküljelt üles 18 silmust (samalt realt, kus silmused ootele jäid)

Koo 8 rida parempidi nii, et triibud külgedel jätkuvad.

Võta väikese sõrme jaoks pöidla vastasküljelt eraldi varrastele  10 silmust – viis eest ja 5 tagantküljelt. Jäta ülejäänud silmused ootama ja koo väike sõrm vamis, jätkates küljel sooniktriipe. Lisa esimesel ringil sõrmede vahekohta 2 silmust (koo esimesest ja 10 silmusest 2 silmust). Koo 10 rida, Koo silmused maha. (Triip jätkub sõrme küljel)

Jätka kudumist ootele jäänud silmustega, lisaks korja väikese sõrme vahekohast vardale 2 silmust. Koo 4 rida (ühel pool jätkub triip)

Koo väikesest sõrmest järgmine. Jätka tööd 6+2+6 silmaga, lisa esimesel ringil 2 silmust sõrmede vahekohta. Koo 14 rida.

Järgmine sõrm kootakse samamoodi, sõrme pikkus 16 rida.

Järgmine sõrm kootakse järelejäänud silmustega, sõrmede vahekohast korjatakse vardale 2 silmust. Sõrme pikkus 16 rida. (külje peale jääb triip).

Pöial

Haruta teist värvi niit, võta tekkinud silmused (8+8) vardale. Korja pöidlaaugu kummastki otsast veel 1 silmus vardale. Koo niimitu rida kui on 2/3 pöidla pikkust.

Otsa kahandamine

2ppk, 1pp korda rea lõpuni = 12 s

Koo 1 rida pp.

2ppk 1pp korda rea lõpuni= 8 s

Koo 1 rida pp

2ppk rea lõpuni = 4 s, tõmba lõng läbi järele jäänud silmuste, kinnita, peida.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Käesolev juhend on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Muru hooldus ja tüübid

Muru

Murutaim vajab kasvamiseks minimaalselt 15 cm paksust mullakihti. Ideaalne murumuld on liiv-savimuld. Liiv muudab mulla õhurikkaks ja vett läbilaskvaks, savimuld lisab kasvupinnasesse vajalikke toitaineid. Sageli segatakse murumulda ka turvast. Turba osakaal ei tohiks oll liiga suur, kuna muudab pinnase liiga vetruvaks ning raskesti kinnirullitavaks.

Muru niitmine
Esimene niitmine tehaks tärganud murule, kui murukõrre kõrgus on 8-10 cm. Muruniiduki tera tõstetakse kõrgemasse asendisse ja murutaim niidetakse maha kolmandiku kuni poole võrra. Hilisema hoolduse korral sõltub niitmise sagedus ja muru niitmisjärgne kõrgus muru tüübist.

Igat tüüpi muru korral kehtib reegel, et korraga ei niideta maha üle poole muru kõrgusest. Pidev liiga madalalt niitmine nõrgestab muru ja põhjustab sammaldumist.

Muru väetamine

Muru väetatakse kasvuperioodi vältel kuni 3 korda: kevadel, kui muru on kasvamist alustanud (aprilli lõpp-mai algus), antakse kevadväetist, jaanipäeva paiku tehakse suvine väetamine ja augusti teisel poolel sügisene väetamine.

Põua ajal tuleks muru peale väetamist kasta, et kiirendada väetiseterade lahustumist. Murujuurele liiga kauaks püsima jääv väetis võib põhjustada murutaimede kolletumise.

Väetada ei tohiks märga muru – väetis kleepub murukõrte külge ja tekitab taimedele põletuse.

Muru tüübid

Kodumuru ehk tarbemuru
Seemnesegu koosneb tavaliselt kolmest või neljast murutaime liigist. Tarbemuru niidetakse kasvuperioodil tavaliselt 1 kord nädalas, põua ajal kuni 10 päeva tagant. Tarbemuru koosneb suhteliselt laia kõrrega tugevatest murutaimedest ja  talub hästi tallamist.

Spordimuru
Spordimuru koostis sõltub koormusest,mida muru peab taluma. Pallimängumuru rajatakse kiirekasvulistest liikidest. Golfimuru on väga spetsiifiline ja selle rajamine on otstarbekas tellida spetsialistidelt. Hobispordi jaoks kodustesse tingimustesse mõeldud muru rajatakse kodumuru seemnesegust, mis ei sisalda ristikut.

Ilu- ehk eliitmuru
Ilumuru rajatakse peenekõrrelistest liikidest. Kuna ilumuru on aeglasekasvuline, siis tuleb noort taimikut umbrohtude leviku tõkestamiseks pritsida Starane`ga. Ilumuru lamandub kergesti ning seetõttu hoitakse ta vaid 1-2cm kõrgune. Kuna murutaime pikkusest ei soovitata korraga maha lõigata üle poole, siis niidetakse esindusmuru 2-3 kord nädalas.
Ilumuru ei talu suurt koormust, seetõttu ei soovitata seda planeerida lastemängualadele või aiaosasse, kus peetakse grillipidusid.

Siirdmuru ehk muruvaip
Siirdmuru paigaldamise korral peb pinnas olema võimalikult siledaks planeeritud, vajalikud kalded antud ja kinni rullitud. Murusiilud paigaldatakse tihedalt üksteise kõrvale. Nn „vuugid“ täidetakse kindluse mõttes sõmera liivaseguse mullaga. Pind rullitakse ja kastetakse esimese kahe nädala vältel rikkalikult, hiljem vastavalt vajadusele.

Niidumuru
Niidumuru seemnesegu koosneb madalakasvuliste kõrrelistest ja looduslike lilledest. Niidumuru niidetakse 2-3 korda suve jooksul ja niidust ei koristata vahetult peale niitmist, et taimed saaksid end ise külvata.  Muld ei tohiks olla liiga rammus. Toitaineterikas muld meelitab kasvama võililli, millest niidumurus vabaneda on väga keeruline, kuna seda ei saa pritsida herbitsiididega.
Niidumuru rajatakse suurematele lagendikele, taluaia või muu suurema aia äärealadele või puuviljaaia aluspinnaseks.

Lillemuru
Lillemuru kasutusalad on niidumuruga sarnased. Lillemurule sobib samasugune pinnas kui niidumurule. Seemnesegusid on erinevaid, nii  kõrgemakasvulisi kui madalamakasvulisi. Lillemuru rajades tuleb varuda kannatust. Kuna paljud lilled on kaheaastased, saabub õige tulemus  alles paari aasta möödudes. Lillemuru soovitatakse niita üks kord kasvuperioodi vältel – augustis, kui enamik lilli on õitsenud ja seemned valminud. Nagu niidumuru puhul, ei koristata ka lillemuru niidust kohe, vaid lastakse seemnetel maha variseda. Suurematel aladel või kohtades, kus see silma ei riiva, võib niiduse jätta ka täiesti koristamata.

Ebamuru
Ebamuru rajatakse vähenõudlikest ja kiire levikuga pinnakattetaimedest kohadesse, kus tavalise muru niitmine oleks keerukas või see ei taha hästi kasvada (suurte puude all). Ebamuru sobib hästi loodusliku iseloomuga aedadesse põõsagruppide alla, kuna imiteerib metsa alustaimestikku.
Pinakattetaimi planeeritakse tavaliselt 7-9 taime ruutmeetri kohta. Tamedevahelise ala võib katta umbrohu leviku tõkestamiseks 5-7cm paksuse peenefraktsioonilise koorepuru kihiga.
Parimad pinnakattetaimed on siberi valdsteinia, tipmine puksrohi, metsülane, väike igihali ja  risoomikas kurereha.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Köögi uuendamine - nipid raha säästmiseks

Iga koduomanik, kes on kunagi köögi uuendamise käsile võtnud, teab, et kulutused võivad planeeritust oluliselt suuremaks minna. Selle vältimiseks on oluline planeerida ja läbi mõelda võimalikud kulukohad ning vajadusel kulutusi vähendada.

Köögi uuendamisele kuluv raha hulk jaguneb mitmeks: kapid, töötasapinnad, valgustus ja seadmed. Kuna kappide soetamine on üks suuremaid kuluallikaid, siis alustame sellest.

-  Vaadake kriitilise pilguga praegust köögikappide paigutust ja arvu ning mõelge hoolikalt läbi, kas vajate sama palju kapiruumi või on võimalik kusagilt koomale tõmmata. Valige väikeste kappide asemel suured.

-  Kui valite standardsed kapid, siis püüdke võimalikult vähe olemasolevatest raamidest välja minna. Kõiksugused muudatused ning lisaseadmed suurendavad kappidele kuluvat rahahulka.

-   Kvaliteet peab olema esmatähtis. Pöörake lisaks välimusele tähelepanu ka kappide sisemusele ja selle kvaliteedile.

-   Lisaks disainile pöörake tähelepanu ka funktsionaalsusele. Kapid peaksid olema hea väljanägemisega ning samas ka funktsionaalsed.

Töötasapinnad on sama olulised kui kapid, sest need pinnad leiavad kõige rohkem kasutust. Järgnevalt vaatame kuidas saate ka selle arvelt raha kokku hoida.

-   Töötasapindu on mitmesugustest materjalidest ning materjali valikust sõltub hind. Tehke endale selgeks erinevate materjalide plussid ja miinused ning avastate, et odavam ei ole ilmtingimata kõige kehvem lahendus.

-   Ärge tehke valikut esimese pakkumise põhjal. Tutvuge võimalikult paljude müüjate tootevalikuga ning valige soodsam lahendus.

Valgustuse puhul kehtivad samad reeglid, mis eelnevate kululiikide puhul. Tutvuge erinevate võimalustega ning ärge unustage mõelda ka energiasäästlikkusele.

Mõistagi ei ole ülalpool esitatud loetelu lõplik ning rahasäästmise nippe on teisigi. Kõige olulisem on esmalt teha põhjalik ja läbimõeldud eelarve ning jälgida kulutusi köögi uuendamise käigus.

Kuidas ennast motiveerida?

 

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata?

Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida?

Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja innustust jagunud rohkem kui vaja — näiteks alustades uue trenniga või minnes keelekursustele. Kahjuks ajapikku innustus kustub.

 

Kas motivatsiooni on võimalik teadlikult kasvatada?

Varem arvati, et inimene toimib eelkõige füsioloogiliste vajaduste järgi ja nende täitmine on esikohal. Selle väite paikapidamatust näitab see, kui pead väsinuna töötama. Bioloogilised vajadused ei seleta kaugeltki kõiki meie toimimise mehhanisme, inimene suudab oma bioloogilised vajadused edasi lükata. Kui keskendume väga intensiivselt, oleme võimelised unustama aja ja koha või näiteks suudame kannatada rohkem külma kui tavaliselt.

 

Motivatsiooni võib jagada nii:

• eesmärk;
• ootused;
• tunded.

Neid tegureid silmas pidades võid oma motivatsiooni suunata.

 

Endale kasulik eesmärk paneb pingutama

Eesmärk on see, mida püüame saavutada. Meil kõigil on käsil korraga mitu projekti ja eesmärki, mis on sageli omavahel vastuolus. Tähtis on olla sellest teadlik, muidu võime tegutseda endale vastu.

Inimene, kes on seadnud tähtajalise eesmärgi, võib tunda lakkamatut muret, et ei saa oma asju õigeks ajaks valmis. Siin ei ole probleem motivatsioonis või selle puudumises. Kui tundub, et ei jõua endale seatud eesmärgini, tasub järele mõelda, kas on midagi, mis seda takistab.

Näiteks õpilane, kes veedab liiga palju aega tööl või trennis. Need tegevused muidugi toetavad tema eesmärke, kuid söövad liiga palju energiat ja aega. Võib hakata tunduma, et esialgne eesmärk kool lõpetada ei olegi enam tähtis. Mittejõudmine ei anna meile energiat, vaid vastupidi, paneb loobuma unistustest. Sellepärast paneb enda jaoks kasulike eesmärkide seadmine meid agaralt pingutama.

Sageli võtame endale kohustusi, et näidata kellelegi teisele enda suutlikkust midagi korda saata.

Kui mittemotiveeriv ülesanne tuleb väljastpoolt (näiteks ebameeldiv tööülesanne), siis on vaja eesmärk eraldada isiklikest asjadest. Selle asemel, et vältida töö tegemist, tasub endale tunnistada töö ebameeldivust ja siis mõelda, miks selline tunne on tekkinud. Kas see on igav? Liiga raske? On kiire?

Enda motiveerimiseks võiks mõelda, kuidas see töö tunduks meeldivam. Siis ei ole enam eesmärgiks vaid ülesande lõpuleviimine, vaid ka oma meeleolu.

Töö jagamine osadeks hõlbustab töö tegemist. Kui veel teha nimekiri vajalikest tegemistest, võib käegalöömishetkedel saada jõudu juba tehtud punktide mahatõmbamisest.

 

Ootused sõltuvad enesehinnangust

Põnevaimgi ülesanne ei tõmba, kui meil ei ole usku oma oskustesse see saavutada. Ootus, kuidas me saame väljakutsetega hakkama, on lähedalt seotud enesehinnanguga ja hinnanguga enda andekusele ja oskustele. Tasub aeg-ajalt kriitiliselt mõelda oma kalduvuse üle end alahinnata.

Lisaks on ümbritsevate tugi äärmiselt oluline ja motiveeriv. On inimesi, kelle pelk lähedalolek kannustab edasi minema. Kui motivatsioon hakkab kaduma, tasub otsida sellise inimese lähedust. On täiesti normaalne vajada tuge ja kaasaelamist, iga kord ei peagi otsima abi asjatundjatelt. Alati ei ole tähtis, et keegi annaks nõu, vaid et keegi sind kuulaks!

 

Tunded annavad võimu saavutada eesmärk

Üldiselt seostub motivatsiooniga rõõmus ja innustunud tunne. Meeldivad tunded ongi motivatsiooni generaator, need tasustavad meid heaolutundega ja kannustavad jätkama. Kui eesolev töö on pingeline ja raske, on hea teada, et ahistavaid tundeid võib leevendada suhtumisega sellesse kui ühte väljakutsuvasse olukorda ning ammutada sealt enesekindlust ja jõudu.

Näiteks kindla töökoha saamine peale õpingute lõppemist võib tunduda võimatuna, kuid tasub mõelda oma eelduste peale õppinud ja oskustega tööotsijana.

Tunded räägivad meile palju enda kohta ja neid tasub kuulata. Kui eesmärk ei ärata algusest peale mingeid positiivseid tundeid, tasub mõelda, kas eesmärk on ikka enda poolt seatud või tulnud väljastpoolt. Miks seda on vaja saavutada? Kas on midagi, mis hüvitaks ülesande vastumeelsuse? Näiteks kui sportimist mittearmastav inimene avastab pärast vastumeelseid treeninguid, kui kergelt ta jaksab trepist üles minna, tundub talle, et trenn on olnud seda väärt. Selliste fantaasiate loomine ja mõtlemine on tähtis, sest tunded annavad vajaliku võimu saavutada endale seatud eesmärke.

Oluline on tähele panna, et me ei sõltu vaid motivatsiooni armust. Selline illusioon võib tekkida kergesti, kui me ei saa hakkama millegagi, mida peame enda jaoks väga oluliseks, näiteks suitsetamisest loobumine. Sel juhul tasub korralikult järele mõelda oma tahtmiste ja motivatsiooni üle.

Teame ju vähemalt mitut põhjust, miks mitte suitsetada. Mis on sulle neist kõige olulisem? Teiseks on sama tähtis endale teadvustada, miks üldse suitsetada, teades selle kõiki halbu pooli. Kas toimib suits stressimaandajana? Või on tegu füüsilise sõltuvusega? Sõltuvalt sellest, millist vajadust suits kõige rohkem täidab, saab valida mõne muu võimaluse selle vajaduse rahuldamiseks.

 

Reaalsuse ja aususega pääseb edasi

Motivatsiooni võti on eneseväärikus. Selle tunde kasvatamiseks piisab vahel vaid paberist ja pliiatsist. Inimene ei toimi alati vaid füsioloogiliste vajaduste ajendil, vaid väga suurelt osalt üritab täide viia oma unistusi ja väärtusi. Neid on väga hea vahel kirja panna, iga eesmärgi taha võiks panna ka ajalise daatumi. Oma eesmärke võib sobitada ja muuta vastavalt olukorrale — ainult reaalsena tunduv eesmärk motiveerib tegutsema.

Inimene saavutab eesmärgid, kui tal on realistlik nägemus oma oskustest ja olukordadest. Õnnestumine kasvatab usku enda võimetesse ja see aitab vastu võtta uusi väljakutseid.

Ehk et kui otsid kadumaläinud motivatsiooni, küsi ja vasta ausalt, miks just see eesmärk on sulle tähtis.

 

 

Käesolev artikkel on publiteseeritud portaali Bioneer lahkel loal.

 

Püsilillepeenar umbrohuvabaks

Püsilillepeenra rajamisel on kõige tähtsam töö pinnase ettevalmistamine sel lihtsal põhjusel, et see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem mitu korda lihtsam.

Kaevake maa vähehaaval kahe labidalehe sügavuselt läbi ja võtke välja kõik umbrohujuured. Tehke pinnas lausa piinlikult puhtaks. Muidugi jääb paratamatult mulda umbrohuseemneid, kuid need nopite ära kohe, kui nad pärast idanemist tõusmed välja on ajanud.

Kui plaanis on rajada suurem istutusala, võib selle ülesharimine tunduda üsna tüütu. Sel juhul puhastage korraga ära väiksem lapp ning istutage sinna taimed. Nii tekib tunne, et töö edeneb ja kaevamine polegi enam kurnav. Hea tulemuse saamiseks joonistage istutusplaan varem valmis ning märkige ala tokkidega maha.

Roundup? Parem ei!

Väga umbrohtunud maad võib eelnevalt töödelda herbitsiidiga Roundup. Seda kasutades toimige kindlasti nii, nagu on kirjas juhendis. Laske preparaadil 2-3 nädalat mõjuda, siis kaevake maa korralikult läbi ning korjake kõik rohujuured välja.

Püsiumbrohu juurtest ja risoomidest täiesti puhta mulla saamiseks tuleb mürgitada kaks korda. Kahjuks tapab Roundup ka head putukad, kes söövad aiakahjureid.

Enne mürgi kasutamist soovitan tõsiselt kaaluda, kas seda tasub ikka teha. Sest niikuinii tuleb maa läbi kaevata ja umbrohujuured välja korjata. Kui te kohe pärast mürgi mõjumist kaevama ei hakka, rohtub maa taas ning mürgitamine osutus kasutuks ettevõtmiseks. Mina soovitan mürgist loobuda. Valmistage pinnas ette vähehaaval, aga korralikult. Katke kaevatud osa multšiga vältimaks umbrohuseemnete sissetungi.

Kaevamine on hea, kuna õhutab mulda. Huumuse ja komposti lisamine istutusauku või kogu alale meeldib taimedele, sest see on nende söök. Enne istutama asumist tehke kindlaks, milline muld ja valgusolud peenral on, ning valige sinna selliseid tingimusi armastavad liigid. Sobival kasvukohal on taimed ilusad, valel kohal kiratsevad või vajuvad hoopis pikali, nagu kaunis kukehari rammusal mullal.

Taimede vahe sõltub konkreetse liigi ja sordi suurusest ning kasvu kiirusest. Liiga tihedalt ei maksa istutada, samas ei tasu jätta ka liiga suuri vahesid. Näiteks kõrgete päevaliiliate omavaheline kaugus võiks olla 50-60 cm, keskmistel püsililledel 30-40 cm. Niimoodi istutades saavad taimed neid ümbritseval alal loomulikult paljuneda ning kasvavad kenasti kokku.

Pärast istutamist katke peenra pind umbes 5 cm paksuselt koorepuru, vana saepuru vms multšiga.

Kui te pole mõnd soovitud püsilille veel aiaärist leidnud või tahate istikud hoopis ise paljundada, võite nende kohal peenra täitmiseks ajutiselt kasutada suvelilli, ilukapsaid või hoopis mõnd kujunduselementi – tünni, kivi, puunikerdusi, raudesemeid vms.

Püsikupeenrasse sobib selline skulptuur imehästi. Milline valida, oleneb pere maitsest, aga ese peaks siiski sobima aia iseloomuga. Ta peab lillede vahelt välja paistma ja olema vaadeldav ka ilma taimedeta.

Multš – tänuväärne koostööpartner

Niikaua kui istutatud taimed alles jõudu koguvad ja kasvu viskavad, jälgige hoolsalt, et peenrale ei sigineks umbrohtu. Kuigi paks multšikiht takistab rohuseemnete idanemist, suudavad visamad liigid end siiski vahel peenrale sokutada.

Hiljem, kui taimepuhmikud on kokku kasvanud, ei hakka seeme, mis on kuidagi nende vahele pääsenud, enam idanema, kuna mulla peal on pime.

Nüüd võite ennast kiita ja nautida töö vilju. Aga kes oli algul laisk, kirub nüüd ennast, sest suurpuhastus taimede vahel on üsna tülikas.

Multsiks sobib puukoorepuru, vana saepuru, turvas, põhk, puulehed, rohuniide, hein, aga ka killustik.

Multš hoiab mulla pinna niiskena. Orgaanilise multši ja mulla kokkupuutekohas käib vilgas elu. Seal töötlevad mikroorganismid orgaanilist ainet ümber väärtuslikuks huumuseks. Selle tulemusel multšikiht õheneb ning seda tuleb juurde panna.

Kui aluspind on korralikult rohujuurtest puhastatud ja seemnest idanenud umbrohi välja nopitud, siis maapinnast ei tule enam midagi üles. Lindude kantud ning tuulega lendavad seemned kuivavad päikese käes multši pinnal. Mõnel üksikul seemnel õnnestub muidugi sellest ka läbi murda ja kasvama hakata. Need aga nopib hoolas aednik aias ringkäiku tehes välja.

Põhumultš ei sobi esinduspeenrale

Multš muutub vaenlaseks vaid liigniiskel aastal, pannes vett täis maapinnal õhupuuduse tõttu vohama hallituse ning mädandades taimi. Sel juhul tuleb multš eemaldada ja see tagasi panna alles siis, kui ilmaolud on normaalsed.

Sõltuvalt sellest, kus peenar asub, võib mõni multšimaterjal hakata silma riivama (nt põhk). Põhu ja saepuru eluiga multšina on lühike – vaid üks aasta.

Kuivas põhus ja lehtede all meeldib talvel tegutseda hiirtel. Kui aga neid materjale on käepärast võtta ja peenar ei asu just maja paraadukse ees, võiks neid multšina siiski kasutada. Närilisi saab tõrjuda mürkhõrgutistega.

Kindlasti peab põhuga olema ettevaatlik soojal talvel ja kevadisel ajal, kuna põhk muutub kokku vajudes või tallates tihedaks ja hakkab kergesti hallitama. Selle vastu aitab aga õhutamine.

Geotekstiili ja peenravaibaga umbrohu vastu ei saa

Must kile, geotekstiil, peenravaip, lainepapp jm tehismaterjal umbrohu tõrjumiseks unustage aga igaveseks. Tülikatest sissetungijatest tuleb lahti saada kas labida abil või äärmisel juhul mürgiga. Nimetatud materjalidega ei saa rohtumist ära hoida sel lihtsal põhjusel, et umbrohi levib peale juurte-risoomide ka seemnetega, mis satuvad maapinnale tuule või lindudega.

Ekslikult arvatakse, et rohimise mure on murtud, kui umbrohtunud ala katta peenravaiba või kilega, multš peale panna ja kultuurtaimede jaoks augud sisse lõigata.

Mõnda aega pole siis tõesti vaja rohida, aga paari kuu pärast on taim istutuskohast väljapressiva umbrohu meelevallas. Teda hakkavad piinama ka kahjurid, kellele meeldib rohul puhkamas/pesitsemas käia või katte all talvituda. Tavaline must kile laguneb mõne aasta möödudes ning umbrohi toretseb taas, aga nüüd juba koos teie hinnaliste taimedega.

Peenravaiba jm tehismaterjalide suur puudus on see, et need takistavad mullas toimuvaid loomulikke protsesse, näiteks ei lase kõduneval multšil mullaga seguneda. Orgaaniline multš kõduneb kangal omasoodu ja muutub aja jooksul huumuseks.

Suurim viga, mida tehakse, on see, kui peenravaipa katvale multšile seda enam juurde ei lisata. Siis juurduvad umbrohuseemned mõnuga multšist tekkinud heas mullas ja vallutavad iluaia. Tihti juhtub, et tuul puhub multši kokku ja kile või peenravaip satub päikese ja tuule meelevalda. Siis laguneb see peagi. Kahjuks näeb ka linnahaljastuses, kus suurtel pindadel võiks peenravaibast kasu olla, seda aasta pärast paigaldamist pigem lõhkisena.

Küll on aga peenravaip tänuväärne materjal turbaaia rajamisel või suurte puude alla istutusala tegemisel. Esimesel puhul eraldab see hapu turba neutraalsest pinnasest, teisel hoiab ära puujuurte tungimise taimede ellu. Geotekstiili kasutatakse teede- ja maastikuehituses jm.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse Maastikukujunduse lahkel loal.

Joonte ja triipude värvimine

Jooned ja triibud lisavad ruumile klassikalist hõngu. Triipude kasutamine lisab korrapärasust ning tekitab tunde, et ruumi lagi on kõrgem. Üksikud jooned muudavad ruumi visuaalselt tükeldatuks ning lisavad minimalistlikku väljanägemist seintele.

Jooned

Sirge ning defektideta joonte saamiseks, mis jaotavad teie ruumi horisontaalselt või vertikaalselt kaheks, peate teostama mõõtmis-ja teipimistööd väga hoolikalt. Vertikaalsete joonte saamiseks on palju abi vesi-või laserloodist. Soovitame kasutada viimast. Horisontaalse joone saamiseks on mitu varianti: võrdsete kauguste mõõtmine põrandast ja laest ning kasutades laserloodi. Põrandast ja laest mõõtmise puhul peate olema kindel, et need on sirged.  Olles valinud joonte mõõdistamise meetodi, tõmmake pliiatsi abil seinale joon, mida järgides saate paigaldada maalriteibi. Kui soovite teha triipu, siis märkige ka teine joon, mida mööda saate paigaldada maalriteibi. Laserloodi kasutades ei ole ilmtingimata vajalik seinale pliiatsiga jooni vedada.  Ühtlase vahega triibu saavutamiseks võite kasutada ja maalriteipi. Seejuures on puuduseks, et maalriteipide erinevate laiuste sortiment on piiratud.

 Pärast joonte markeerimist seinale, paigaldage maalriteip hoolikalt mööda joont, jättes see pool joonest vabaks, mida soovite värvida. Jälgige, et teip saaks seinale kinnitatud hoolikalt. Lohakalt paigaldatud maalriteibi puhul, mille servad ei ole korralikult kinni silutud, läheb värv teibi serva alla ning rikub lõpptulemuse. Värvimiseks võid kasutada pintslit või värvirulli. Pärast värvimist lase värvil korralikult kuivada ning eemalda ettevaatlikult teip. Seina poolitamiseks värvige esmalt üks pool seinast ja laske kuivada ning seejärel paigaldage sellele poolele teip. Seejärel värvige ülejäänud osa seinast.

Triibud

Triibuliste seinade värvimiseks kasutatakse sarnast tehnikat nagu seinu poolitavate joonte tegemisel. Märkimisjoonte tegemist alusta alati seina keskkohast ning liigu külgede suunas (eeldusel, et kasutate horisontaalseid triipe).

Alusta abijoonte märkimist seina keskmisest osast. Märgi seina ülemisse serva triipude laiuse märgid. Triibu laiuse saate ise otsustada (võrdse laiusega või erinevad).

Olles seina ülemisse serva märkinud triipude laiused, alustage abijoonte tõmbamist laest põrandani. Selleks kasutage vesiloodi või laserloodi. Tehke abijooned kogu seina ulatuses.

Kasutage triipude servade ääristamiseks maalriteipi, jättes värvitav pool teibist vabaks. Jälgi, et teip oleks hoolikalt paigaldatud ning seejärel värvi triibud soovitud värvi.

Pärast värvi kuivamist eemalda ettevaatlikult kogu paigaldatud maalriteip.

Kahevärviliste triipude tegemiseks värvige kogu sein esmalt heledamat tooni ning seejärel tehke triibud tumedama värviga.

Joonte vedamine kuivamata värvile

Selle tehnika puhul kantakse suhteliselt paks kiht värvi seinale ning seejärel veetakse pintsliga triibud veel vedelasse värvi. Jooned võivad olla horisontaalsed, vertikaalsed või moodustavad mustri. Juhul kui otsustate seda tehnikat kasutada, on mõistlik katta väike osa seinast (näiteks ülemine või alumine osa seinast), sest see tehnika eeldab, et triipude tõmbamine käib ühe pintslitõmbega kogu värvitud ala ulatuses. Juhul kui Te ei ole just kaks meetrit pikk ja väga kindla käega, on pintsliga sirgete triipude tõmbamine laest põrandani praktiliselt võimatu. Üldiselt kasutatakse seda tehnikat väiksemate pindade nagu pildiraamid ning lauaplaadid katmiseks.

Värvi valmistamiseks võta üks osa lateks värvi ning üks osa valmiskujul tapeediliimi ja sega need kokku. Kata väike osa seinast selle seguga. Enne triipude tõmbama asumist niisuta pintslit. See väldib esimese paari tõmbe korral liigset värvi eemaldumist pinnalt. Hoia ühe käega pintslit käepidemest ning teise käega suru õrnalt pintsli harjaseid. Teise võimalusena võite hoida pintslit seinaga võimalikult väikese nurga all. Tõmmake pintsliga läbi värvi ühtlase kiiruse ja survega, korrates protsessi kogu pinna ulatuses kuni kaetud osa saab praktiliselt triibustatud. Seejärel kata uus osa seinast värviga ning korda kogu protsessi.

Ronitaimed

Uhket ronitaime tasub eksponeerida või tema ilu abil tähelepanu mõnele objektile tõmmata. Aeda, kuhu suured puud ei mahu, saab ronitaime abil luua kõrgusmõõte.

Inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole mõtekas kasutada silmatorkavat taime kuna efekt, mida loodetakse saavutada on vastupidine. Seega kata ja varja rohelise massiga (näiteks tselaster või tobiväät).

Samuti tuleb jälgida taustpindade vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ja kooskõla haljastatava objektiga. Näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi ja 50% seina (seda nii horisontaal- kui vertikaalsuunas). Parema tulemuse annab suhe 1/3 ja 2/3. Näiteks korrusmaja seinale ei sobi ronima nõrgakasvulised õrnad ronitaimed. Küll aga võivad samad taimed valgusolude sobivuse korral istuda hästi rõdudele.

Maja seinale ronitaime planeerides tuleb kindlasti ehitada talle oma tugisein ja see peab olema hoonest 20-30 cm (oleneb taimest) kaugusel. Jälgi, et liaan ei tungiks seinapragudesse, laudise ja katuse alla.

Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia
Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks hiline puhkemine kevadel ja sügiseti esimeste külmadega maha langev lehemass, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki tülikas. Istutustiheduseks on 1-2 tk/jm.
Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega.
Kasvab igasuguses mullas, aga edeneb paremini rammusas ja niiskes. PS! Kruus ja liiv ei ole igasugune muld ja see ei sobi.

Amuuri viinapuu Vitis amurensis
Jagunematute, 3-5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 (25) meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, tillukesed, hapud aga söödavad. Talub kuni –40 kraadilist pakast. Väga valgusnõudlik, varjus võib haigestuda jahukastesse. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist just oma uhke sügisvärvi ja saastekindluse tõttu. Kevadel dekoratiivsust ei oma kuna puhkeb hilja. Paljuneb nii seemnetest kui haljaspistikutest. Eelistab kobedaid ja happelisi muldi, vajab niiskust, lupja mullas ei talu.

Harilik viinapuu Vitis vinifera
Hariliku viinapuu sorte kasvatatakse marjakultuuridena meie aedades üsna edukalt, aga temaga õnnestub katta ka sooje päikeselisi pindasid kuna viskab üsna hästi kasvu. Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad.

Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
Tõuseb mööda sõrestikku 3-5 meetri kõrgusele. Õied on lõhnavad, valkjasroosad, sisaldades veidi kollast. Talub poolvarjutaluv, kuid õitseb paremini täispäikeses. Õitsemine algab, olenevalt aastast mai lõpul ning kestab juunikuu keskpaigani. Oranzpunased viljad valmivad augustis-septembris ja meeldivad lindudele. Õied on kollased või kollakasvalged, väga hästi lõhnavad. Liik on suhteliselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel pole kahjustusest pääsu. Kiirekasvulise liigina taastub 1-2 aasta jooksul. Oma õrnuse ja hapruse poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb seemnest ja haljaspistikust.

Väätiv kuslapuu Lonicera periclymenum
Väga sarnane eelmise liigiga. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Õitseb suve teisel poolel sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul.

Harilikku tselastrit Celastrus scandens tuntakse rahvasuus puukägistajana kuna ta kasvatab oma võrsed tihedalt puu ümber. Küll aga on tselaster täiesti omal kohal tööstuslike objektide või piirete haljastamisel. Hea näide on Helsingi Läänesadamas paikneva tollilao piirdeaed, mille tugipostid on varjatud tselastritega. Analoogsete objektide haljastamiseks on tselaster piisavalt tagasihoidlik ning delikaatne ega põhjusta eriti suurt töömahtu lehemassi koristamisel sügiseti.
Kasvab päikeselisel kuni poolvarjulisel kasvukohal kuid kehval pinnasel ei taha edeneda. Tal on sireli lehtedega sarnased lehed ja vähemärgatavad rohekad õied. Viljadeks on ereoranžid kuprad, mis on mürgised. Kuna on kahekojaline taim, siis sügisel me tema vilju ei näe.

Haljastuses kasutatakse rohkem ümaralehiseline tselastri Celastrus orbiculatus ühekojalist vormi, mis kasvab 12 m kõrguseks, võrsed on punakad, lehed rohelised, sügisvärvus kollane. Õied rohekasvalged, vähemärgatavad. Vili kollakas kupar, seemned punase seemnerüüga ja mürgised. Mullastiku suhtes on vähenõudlik.

Hiina sidrunväändik Schisandra chinensis
Taim on pärit Kaud-Idast ja Hiinast ning on tuntud oma ravi- ja jõudu andvate omaduste poolest. Marjadest valmistatakse tinktuuri, mis abistab madala vererõhu korral ja tugevdab immuunsussüsteemi. Lehtedest saab aromaatset vitamiinirikast teed, millel on marjadele sarnased omadused, kuid tunduvalt nõrgemad. Madala vererõhu korral soovitatakse süüa 2-3 marja päevas. On teada, et jahimehed kandsid taskus kuivatatud marju ja sõid neid jõuvarude taastamiseks.
Meil on taim küllaltki külmakindel ning kasvab ja viljub hästi päikesepaistelisel kasvukohal. Kodumaal kasvab alusmetsas, aga viljub seal halvasti. Mullastiku suhtes on sidrunväändik vähenõudlik. Üle aasta kevadel võiks anda paar supilusikatäit täisväetist. Niiskuse hoidmiseks multši põõsa alune puulehtede, saepuru või turbaga.

Südajalehine aktiniidia Actinidia kolomicta

Taime kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina, kus tõuseb liaanina teiste taimede najal 8-12 m kõrgusele. Südajalehine aktiniidia sugulane on hiina aktiniidia Actinidia chiensis, mille vilju (kiivi) me ostame poest. Südajalehine aktiniidia on väga dekoratiivne ja seda võiks haljastuses rohkem kasutada.
Kahjuks meeldib taim kassidele sarnaselt palderjaniga. Ilmselt seetõttu, et taime koores sisaldub väga palju erinevaid keemilisi aineid ja mõni neist ahvatleb kasse eriti. Noor taim tuleb kaitsta aiavõrguga. Istutamisjärgsel paaril aastal kasvab aktiniidia aeglaselt, hiljem kasv hoogustub. Kasside ründed ei lõpe ka vana taime puhul, aga õnneks taastub lehestik küllaltki kergesti.
Õitsemise ajal värvuvad valgusrikkas k ohas isastaimede lehed roosa-valgekirjuks. Õied on valged, lõhnavad, mitme kaupa lehtede kaenaldes. Õitseb varakevadel ja seetõttu võivad nii lehed kui õied öökülmade tõttu kahjustatud saada. Emastaimed on tagasihoidlikku rohelist värvi. Viljumiseks istuta isastaim emastaimede vahele.
Viljad on suure tikri suurused, valminult oliivrohelised, kiivi maitsega. Täiskasvanud hästihooldatud taimelt võib saada pangetäie marju (~7 kg).
Marjad on suure C-vitamiinisisalduse tõttu väga väärtuslikud. Neis sisaldub veel ka suhkruid, orgaanilisi happeid ja pektiini. Marjadest saab head pannkoogi- ja toormoosi, tehakse ka mahla ja kuivatatakse „rosinateks“, mida on hea saia sisse panna.
Viljakandeikka jõuab 3-4 aastal. Viljade valmimise ajal laota kile põõsa alla, sest marjad pudenevad kergesti. Põhiliselt korjataksegi saak kokku põõsaste alt, sest mööda liaani turnimine pole otstarbekas.
Kasvukohana eelistab head väetatud niiskemapoolset mulda, kuid ei talu kõrget põhjavett. Päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka kerget varju. Kasvamisel vajab tuge. Väga hea taim pergolate katmiseks. 

Suurelehine tobiväät Aristolochia macrophylla 

Külmakindel ning väga huvitav liik, mis suudab tõusta kuni 10 meetri kõrgusele. Pruunikad õied on piibukujulised ja vähemärgatavad, lehed suured (läbimõõt kuni 30-40 cm) ja seetõttu saavad räsitud tugevate tuulte ja vihmadega. Vajab täiendavat sidumist. Kasvab päikese käes kuni poolvarjus. Taim kasvab kiiresti, eelistades poolvarju. Paremaks arenemiseks vajab, eriti noorena, kaitstud kasvukohta. Eelistab viljakat, kobedat, huumusrikast, piisavalt niisket mulda. Talub halvasti kuivust ja tuuli (lehed rebenevad). Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega. Kaunis liaan seinte, pergolate, lehtlate, vanade puude jt. kohtade kaunistamiseks. 

Harilik luuderohi Hedera helix

Esineb looduslikult Saaremaal, seega võib edukalt kasvatada rannikualadel, kus on loodud sobivad tingimused. Sisemaal on külmaõrn. Eelistab värskeid viljakaid niiskemaid muldi. On varjutaluv, kevadel päikesepõletusehell. Paljundatakse vegetatiivselt pistikutega. 

 Harilik humal Humulus lupulus

 On dekoratiivne oma viljade poolest. Kasvab kuni 10 m kõrguseks. Eelistab niisket huumusrikast pinnast ja varju. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega. On kahekojaline ja viljub vaid siis kui emastaimede seas on isastaim. Viljaks on sile, veidi lapik pähklike, mis on umbes 3 mm pikkune. Pähklike on aga ümbritsetud suure kandelehega, mistõttu rohked viljad õisikus koos meenutavad käbi. Viljad valmivad alates augusti algusest.

Roniv hortensia Hydrangea petiolaris
Kõigil ei ole õnnestunud teda edukalt kasvatada. Kasvatamise nipp seisneb pinnases. Vajab happelise reaktsiooniga jahedat, niisket, kerget ja viljakat mulda. Ei talu päikesest soojenenud pinnast juurte ümber. Kasvab poolvarjus ja varjus, aga mida varjulisem seda vähem õitseb. Teda ei ole vaja toestada, kinnitub ronijuurte abil edukalt ise ja võib ronida 10 m kõrgusele. Rohekasvalged õied puhkevad juulis. Esimestel aastatel on aeglase kasvuga ja vajab kärpimist tiheda võra tekkimiseks.

 

 

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

 

Koduse kosmeetika retsepte

Kätevaha

Mesilasvaha kaitsev kiht ja nahka toitvad õlid-rasvad on hea kooslus ja sobib eriti kuiva käenahaga kudujale.

Retsept:

30 g mesilasvaha või jojobavaha

50 g õli (avokaado, magus mandel või jojobaõli kas kombineeritult või ühekaupa)

50 g tahket rasva (kakaovõi, sheavõi, mangovõi kas kombineeritult või ühekaupa)

1 supilusikatäis tärklist, 1-2 ml eeterlikku või aroomiõli

Sulata mesilasvaha esimesena, lisa poolsulanud vahale tahked asvad ja seejärel õlid. Sega hoolikalt, vahusta ja täienda segu tärklisega, mis teeb kätevaha siidiseks. Paksenevale kreemile lisa eeterlik õli ja vala segu topsi või purki.

Kuivšampoon

Savi kasutatakse sellepärast, et ta puhastab ja sisaldab palju mineraale. Kuivsampoon on kiire juustepuhastusvahend, aga seda on mõnus kaasa võtta ka reisile või matkale. Savi imab rasu ja mustuse, eeterlik õli puhastab ja värskendab peanahka. Valge savi sobi kõigile nahatüüpidele, samas kui roheline savi eelkõige rasusele nahale.

Retsept:

8 tl valget savi

2 tl maisi või nisujahu

30 tilka lavendli eeterlikku õli

ja 25 tilka rosmariini eeterlikku õli

Sega kuivad komponendid klaasnõus kokku, sega tilkhaaval juurde eeterlik õli. Loksuta segu sheikeris või klaaspudelis korralikult läbi.

Kasutamiseks jaga juuksed mitmesse osasse ja raputa šampooni juustele ja peanahale võimalikult lähedal. Masseeri sõrmeotstega peanahka ja seejärel kammi juuksed läbi.

Vannipallid

100 g soodat

50 g maisi või nisujahu või kartulitärklist

50 g sidrunihapet

10 tlka mandliõli

10 tilka eeterlikku õli

Sega kuivained omavahel ja lisa tilkhaaval mandli- ning eeterlik õli, vajadusel ka natuke vett või hüdrolaati. Ole ettevaatlik, sest vedeliku lisamis eesmärk on teha seg vormitavaks, reaktsioon ei tohiks tekkida.

Segust vormi kas pallikesed vastava vormi abil või lihtsalt käte vahel. Jäta 24 tuniks õhu kätte kuivama.

Huulevõie

1o spl mesilasvaha (kui tahad valget võiet, vali pleegitatud valge mesilasvaha)

10 spl kakakovõid

10 spl magusa mandli õli

1 tl mett

5 tilka eeterlikku õli (kui valid piparmündi, siis pisut vähem, sest piparmündis leiduv mentool võib õrna huulenahka ärritada)

Sulata vaha, õli ja kakaovõi vesivannis, lisa mesi ja vispelda korralikult läbi. Õrnalt segades lisa eeterlik õli ja vala segu topsi.

 

 

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.