Nokitse.ee

Loodussõbralik kodukujundus: põhitõed

Kui olete juba jõudnud käesoleva artiklini, siis ilmselt on Teil kindel soov muuta enda eluviisi ja ümbritsevat keskkonda rohelisemaks. Kodu kujundamist alustage keskkonnasõbralike toodete ja materjalide valmimisest.

 Esmalt alustage seinal olevast värvist ja tapeedist ning põrandal olevatest vaipadest. Seejärel võtke ette mööbel ning dekoratiivelemendid nagu kardinad ja padjad.

Loodussõbraliku kodu kujundamine ei anna kodule mitte üksnes keskkonnasõbralikku välimust, vaid parandab ka õhukvaliteeti toas.

Seinad: tapeet ja värv

Laialtlevinud vinüültapeedid ning seinavärvid võivad sisaldada toksiine, mis halvendavad oluliselt ruumi õhukvaliteeti. Nende asemel on võimalik kasutada loodussõbralikke värve nagu kohupiimavärvid ning tapeedina näiteks bambustapeeti.

Põrandad: loodussõbralikud materjalid

Kui soovite põrandat katta, siis valige loodussõbralikest materjalidest põrandakate. Selleks võib olla vaibad, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest, kaltsuvaibad, villast ning erinevatest kiududest valmistatud põrandakatted. Seda tüüpi põrandakatted on saadaval paljudes poodides ning üldiselt on nende eluiga väga pikk.

Lisaks põranda katmisele erinevate materjalidega, võite paigaldada traditsioonilise ja aegumatu puitpõranda. Puitpõrand näeb hea õige hoolduse korral hea välja ka aastate pärast.  Suhteliselt populaarseks on saamas ka korgist ja bambusest põrandad. Kui vajate lihtsasti hooldatavat põrandat, siis valige marmoleum.

Mööbel: uus ja kasutatud

Kui ostate koju uut mööblit, siis valige loodussõbralikest materjalidest valmistatud mööbel. Uurige müüjalt nii materjalide päritolu kui ka materjalide taaskasutuse kohta. Pöörake tähelepanu ka mööbli vastupidavusele ning tootja asukohale. Mööbli ökoloogilist jalajälge saate vähendada sellega, et ostate kohalike tootjate toodangut.

Loodussõbralikkust saate mööbli puhul rõhutada ka taaskasutamisega. Ostke vanavarapoodidest endale mööbel ning andke sellele uus elu. Enamasti on vanad esemed valmistatud väga vastupidavatest materjalidest ning näevad ka väga ilusad ja originaalsed välja. Vajadusel eemaldage või laske eemaldada vana värv või lakk ning viimistlege pind uuesti. Mööbli kanga vahetus ei ole samuti probleem, sest sellega tegelevaid inimesi on piisavalt ning lõpptulemus sõltub Teie kujutlusvõimest.

Kangad: mööbel, kardinad, padjad

Mööblit katva kanga, kardinate ning patjade pikaajaline kestvus sõltub otseselt õigestivalitud kangast. Paljud loodussõbralikud materjalid näevad head välja ning on ühtlasi vastupidavad. Valige selline kangas, milles ei ole kasutatud kemikaale. Maalähedase villa ja lina kasutamine on siinkohal kaalumist väärt.

Kujunduselemendid ja taimed

Kujunduslike elementide soetamisel eelistage kasutatud või naturaalseid esemeid. Antikvariaatidest võite leida väga põnevaid asju. Kauneid asju tehakse ka ümbertöödeldud materjalidest.

Roheline mõtteviis tähendab ka rohelist kodus. Lilled lisavad kodule looduslähedust ning ühtlasi puhastavad õhtu kahjulikest ainetest. Ühed kõige tervislikumad toalilled on filodendron, luuderohi, rohtliiliad, palmid, loorber, sõnajalad ning tõlvlehikud.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Kuidas leida head autotöökoda

Hea mehaaniku või töökoja leidmine võib olla auto korrashoiu seisukohast kõige olulisem. Kui Te ise ei oma kompetentsi tegemaks hooajahoolet või vajalikke remonte, peate pöörduma spetsialisti poole. Usaldusväärse mehaaniku leidmiseks oleme välja toonud paar õpetussõna.

Kuulujutud

Paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei jõua kanda reklaami kulutusi. Seega tehakse alati maksimaalselt head tööd ja loodetakse, et rahulolev klient soovitab nende töökoda ka oma sõpradele ja tuttavatele ning suurendab sellega mehaaniku klientuuri. Kui soovitaja sõidab Teie sõidukile sarnasega, on soovitus seda kindlam kuid pidage silmas, et iga soovitust tuleb kontrollida. Sedasi võite saada infot ka nende kohtade kohta, kuhu oma neljarattalist sõpra mitte viia.

Veebifoorumid

Kuna suur enamus kättesaadavast infost on kolinud Interneti avarustesse, soovitame otsida ajakohast infot ka foorumitest(Eestis näiteks autotootjate fännide ja margifoorumid). Kuid sarnaselt kuulujuttudele kontrollige kindlasti infot, sest foorumites postitajate tausta kohta ei ole palju avalikku infot.

Kutselised autojuhid

Inimesed, kes töötavad igapäevaselt transpordisektoris ja puutuvad autode, busside ja mootorrataste probleemidega igapäevaselt kokku, on tihtipeale usaldusväärseimad infoallikad. Astuge mõnele taksojuhile ligi ja küsige, kes teeb linnas parimat mootorihoolet.

Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba.

Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa. Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.

Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.

Paarismajast - ühepereelamuks

Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.

Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.

Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.

Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.

Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.

Head krundivalikut!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.

Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.

Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:

Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.

Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.

Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.

Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus

Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.

Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.

Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.

Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.

Tekib osteoporoos

Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Vanade majade müügiks elustamine

Aloe vera

Aaloe on rahvameditsiinis hästi tuntud taim, Araabia poolsaarelt pärit sukulent, mida ka Eesti peredes on aknalaual juba aastakümneid kasvatatud. Vähenõudliku ja tagasihoidliku taimena on ta hästi vastu pidanud ning eeskätt nohuvastase mahla allikana tuntuks saanud. Ajapikku on teada saadud, et taime mahl on hea ka maohaavade ja seedehäirete puhul, päikesepõletuse ja nahahaädade puhul. Aaloemahlaga ja geeliga maitsestatakse jogurtit ja niisutatakse taskurätte, rikastatakse lõnga ja hügieenisidemeid. Seep ja aaloed sisaldav kreem ja huulepulk on sellised igapäevased head asjad.

Aloe Veral on head bakterite- ja seentevastased omadused, ravib ja leevendab allergilisi nähtusid, aknet ja psoriaasi. Põhiliselt kasutataksegi aloe verat päikesepõletuste ennetamiseks ja leevendamiseks,  naha igapäevases hoolduses, nahal ilmnevate  allergiliste nähtude ravis, genitaalherpese ravis, psoriaasi ja akne ravis. Ta vähendab kihelust ja sügelust ning valu ja selle abil on saavutatud häid tulemusi kiiritusravi vaevuste leevendamisel. Vaata siit, kuidas alternatiivmditsiinis aloe vera kasutust leiab.

-Indias on selle taie nimi Ghartaumari või Gheekvar või GwarPatha, Pakistanis Quargandal, Lõuna-Ameerikas  Sabila. Indoneeslased tunnevad Aaloed kui Lidah Buaya ja Taimaal “Crocodile Tail”.

40 võimalust aloe vera kasutamiseks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Juuni alguse aiatööd

• Külva uus järk redist ja salatit
• Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
• Külva oad ja kurgid
• Viimane aeg istutada maasikataimi
• Lõika hekki
• Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
• Külva kaheaastaseid lilli
• Istuta ettekasvatatud taimed õue
• Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
• Istuta viimaseid suvelilli
• Väeta  suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Loe edasi: Kompost koduaias

Kuidas teha vannipalle?

Vannipallid

3 dl söögisoodat

1,5 dl sidrunhapet

0,5 dl tärklist

25 g kakaovõid

15 ml kookosrasva

10 ml oliiviõli

5 ml metspähkli aroomiõli

Sega kuivained kokku. Suurtes pakkides müüdav söögisooda kipub olema tükiline, uhmerda need tükid kindlasti hästi peeneks, et kogu sooda seguneks ülejäänud ainetega.

Lisa tilkhaaval sulatatud kakaovõi ja kookosrasv ning eeterlik õli. Kui segu hakkab kihisema ja koostisosad omavahel reageerima, sega kiiremini segamini.

Kergelt kokku hakkav puder, mille õiget konsistentsi tunned näppudega, mitte lusikaga segades, suru tihedalt õõnsasse vormi. Kui palli pooled ei haaku või eralduvad vormist välja võtmisel üksteisest, on segu olnud liiga kuiv. Siis lisa natuke vedelikku, soovitavalt õli või kakakovõid. Võta pall vormist välja ning lase 24 tundi kuivada.

Kasuta vannivee vahustamiseks, säilita vannipalle kuivas kohas.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Kuidas vähendada kodust energiatarvet

Elektri-ja soojusenergia tootmine nõuab palju looduslikke ressursse. Vaatamata sellele, et järk-järgult suurendatakse alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu, tuleb valdav osa elektrienergiast taastumatutest loodusvaradest, mille ökoloogiline jälg on suur. Samas saab igaüks anda panuse taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisse, valides rohelisema eluviisi – ostke rohelist elektrienergiat, kasutage päikesevalgust või tarbige vähem.

Tellige energiaaudit

Esmalt uurige kui soojapidav on Teie kodu ning kust kaob enim soojust. Energiaauditi abil saate teada kui palju kulub maja kütmiseks energiat ning mida tuleks ette võtta, et seda kulu vähendada. Tellige vastav teenus mõnelt ettevõttelt ning ärge unustage hinna üle kaubelda, sest teenuse pakkujate vahel on suur konkurents ning igaüks tahab tööd saada. Pärast auditi tulemuste selgumist rakendage selles kirjeldatud soovitusi.

Kasutage rohelist energiat

Eesti Energialt on võimalik osta ka rohelist elektrienergiat. See on mõnevõrra kallim, ent pärineb peamiselt tuule-ja vee-energiast ning seetõttu saate anda panuse rohelise elektrienergia tootmisse ja selle sektori arengusse.
 

Ehitage maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat

Kui planeerite endale ehitada uut kodu, siis projekteerige maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat. Selleks peab maja olema paigutatud krundile selliselt, et talveperioodil saaks päike maja soojendada. Samas on suvel oluline vältida interjööri ülekuumenemist. Passiivse päikeseenergia kasutamise põhitõed on järgmised:

-  Lõunasse suunatud aknad, mis lasevad päikeseenergiat koguda
-  Suveperioodil välditakse ülekuumenemist aknakatetega
-  Majal on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

Päikesepaneelide kasutamine

Tänapäeval on päikesepatareide tehnoloogia suhteliselt hästi arenenud ning ka meie laiuskraadil on võimalik toota elektrit ja soojendada vett. Kevadel, suvel ja sügisel on väga efektiivselt päikese abil võimalik toota sooja vett ja elektrit. Päikese abil elektri tootmine on hädavajalik Eestimaa laidudel ning häid näiteid leiab mitmelt poolt.

Asendage hõõgpirnid energiasäästlikumate lahendustega

Hõõglampide kasutegur võrreldes säästupirnide või LED pirnidega on väga väike ning suurem osa elektrienergiast läheb soojusenergiaks. Seetõttu on oluliselt energiasäästlikum kasutada säästupirne, mille eluiga on ca 10 korda pikem kui hõõglampidel (10 000 tundi). Minnes üks samm edasi ja kasutades LED pirne, siis on nii energiasääst kui ka eluiga veel suuremad (ca 100 000 tundi). Samuti kasutab üks LED pirn 90% vähem elektrienergiat kui hõõglamp.

Vähendage energiatarvet

Kõige lihtsam viis kokku hoida on energiatarvet vähendades. Selleks kasuta järgmisi viise:

-  Toast lahkudes lülitage välja televiisor ning valgustus (hõõglampide korral)

-  Kui lahkute ruumist enam kui 15 minutiks, siis lülitage ka säästupirnid välja.

-  Kui kasutate LED pirne, siis lülitage ka need ruumist lahkudes välja. Olgugi et need tarbivad vähe elektrit, siis kasutult ei ole mõtet energiat kulutada.

-  Lülitage vooluvõrgust välja kõik ooterežiimis olevad seadmed. Sama kehtib ka seadmete laadijate kohta.

Kuivatage riideid võimalusel õues.

-  Lülitage arvuti ooterežiimi kasutamise asemel välja, sest ka ooterežiimis tarvitavad elektroonikaseadmed märkimisväärselt palju elektrienergiat.

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima. Tutvu ka prügi sorteerimise juhisega. Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Tühjendada tuleks seda kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Kompostimaterjaliks sobivad kõik köögis tekkivad toidujäägid: kartuli- ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, hallitama hakanud leib, munakoored, jne.

Kompostihunniku rajamiseks tuleks kõigepealt valida sobiv koht, mida saab mitu aastat järjest kasutada, sest paari aastaga kujuneb seal välja jäätmeid kompostiks tootev mullaelustik, mis iga aastaga aina suureneb  ja seetõttu ka kiiremini lagundab. Kompostihunnik võiks olla ka suure temperatuuri ja niiskuse kõikuvusega piirkonnas, sest siis mikroorganismid liiguvad külma ilma puhul sügavamale ja sooja ning niiske ilma puhul tulevad pealmistesse kihtidesse -  nii töötatakse kiirelt läbi kogu ladestatud kompost. Kompostihunnik ei tohi olla otsese ereda päikese käes. Hea on mõne puu või põõsa vari. Kompostihunniku laialivajumise eest kaitseks tuleks ehitada vähemalt kolme külge piirded.

Peamiselt tuleb komposti materjal aiast. Samas on oluline meeles pidada, et kompostihunnikusse ei pandaks poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ka haigeid taimi. Sellised taimed tuleb põletada.

Kõrgekvaliteedilise kompostmulla saamine on iseenesest suur teadus, kus olulisel kohal on kihtide tekitamine hunnikusse ja teatud ajal komposti läbikaevamine. Kodusel kasutamisel pole see nii oluline.

Korraliku kompostmulla valmimiseks kulub umbes 1-2 aastat, olenevalt tema täpsest koostisest ja ilmastikutingimustest.

Kompostihunnikusse satub tihti ka suuremaid objekte, mida hiljem väetisena kasutada ei soovita. Seetõttu on enne laialipuistamist soovitatav kompost läbi sõeluda (selleks kõlbavad väga hästi ka vanad vedruvoodid).

Kompostmulla tegemine on lihtne ning kasutab ära looduses toimivaid elutsükleid. Seetõttu soovitame toidujäätmeid mitte ladustada prügikonteineritesse, vaid ladustada toidujäätmed aianurgas paiknevasse kompostihunnikusse.

Millist mööblit osta uude korterisse

Isiklikku korterisse kolimine on alati põnev ja kiire aeg. Asi millele kindlasti põhjalikult tähelepanu pöörata on korterisse mööbli ostmine. Kuna tegemist on kulukate ostudega on mõistlik kulutada piisavalt aega planeerimisele. Mõistlik on kulutada piisavalt aega mööblipoodides, milledes saate asju enam-vähem nii tõsta, kuidas Te need oma korteriski paigutataksite. Kui Teie eelarve on väga piiratud, soovitame uurida oma tuttavatelt või sugulastelt, kas neil on juhtumisi mööblit, mida saaksite kasutada. Vahel on taaskasutuskeskustes ning komisjonikauplusteski head kaupa.

Elutoa mööbel

Peamine, millest elutoa mööbli soetamisel kinni pidada on eelarve. Kitsa eelarve puhul on mõistlik algul osta kaks mööblieset. Üks neist näiteks diivan, mis on eriti praktiline. Seda just sel põhjusel, et istudes teeme me kodus paljusid asju. Näiteks kui kutsume külla sõbrad või kui vaatame telekat. Samuti on seal võimalik teha koju kaasa võetud tööd või veeta õdus õhtu raamatu seltsis. Diivanid on tavaliselt aga väga kallid ja selle pärast soovitame hoida silm peal mööblipoodide sooduspakkumistel. Tavalise diivani alternatiiviks on lahtikäivad diivanid, mis täidavad päevasel ajal istekoha ülesannet ning muutuvad öösel magamiskohaks. Lisaks diivanile soovitame soetada sellega kokku sobiva laua- või põrandalambi.

Köögimööbel

Kitsa eelarve puhul on mõistlik valida toolikoht igale elanikule või üksi elades endale ning ühele külalisele. Kööki sisustades soovitame läbi mõelda, millised mööbli osad on vajalikud ehk kas Te üldse sööte köögis. Väikese korteri puhul soovitame mõelda selle peale, kuidas „peita“ asju ning tekitada rohkem vaba ruumi, sest selle abil muudate Te korteri visuaalselt suuremaks.

Magamistoa mööbel

Ühetoalise või stuudio tüüpi korteri puhul on mõistlik korteri ühte nurka osta ühe inimese voodi või lahtikäiv diivan. Kui eelarve on peale korteriostu väga koomale tõmmatud, soovitame muretseda madrats ning muude toas olevate asjadega muuta tuba hubasemaks. Alati kasulikud mööbliesemed on öökapp ja laualamp, mis täidavad olulisi funktsioone ning ei maksa tavaliselt palju. Eelarve piires on mõistlik ka soetada riidekapp, mis juhul kui Teil pole väga suurt garderoobi, täidab ka mingil määral panipaiga ülesannet.

Kuidas vahetada piduritule pirni

Õige pirni valimine

Piduritule vahetamist tuleb alustada sobiva pirni valimisest. Infot selle kohta leiate auto kasutusjuhendist või varuosade kauplusest. Soovitatav on osta rohkem kui üks pirn juhuks kui peaksite vahetuse käigus ostetu ära lõhkuma. Enamike autode piduritulede pirnid on müügil varuosade kauplustes ja tankates, seega nende leidmine ei ole keeruline.

Tuleni pääsemine ja vana pirni eemaldamine

Kui Teie sõiduki pidurituli asub tagumise akna alumises ääres, on soovitatav enne töö algust selgeks teha, kui keeruline on sellele ligipääs. Vahel piisab vaid tagumise istme eemaldamisest kuid mõningatel juhtudel on töö märksa keerulisem. Sellistel juhtudel on soovitatav pöörduda pigem mõne mehaaniku poole või teenindusse.

Esiteks avage pagasiruum ja tehke selgeks, kas pääsete tulele ligi. Kui jah siis alustage pagasiruumi sisemise katte eemaldamisest. See ei tohiks olla raskendatud ning peaksite kerge vaevaga pääsema tuleni. Järgmisena eemaldage tule sisemine(pagasiruumis asuv) kate ja pistikud. Nüüd peaksite olema pirnini jõudnud, seega võtke see sealt välja.

Uue pirni paigaldamine

Nüüd, kus olete saanud ligipääsu piduritule pirnile ja vana pirni välja võtnud, jääb teil üle vaid uus pirn pesasse asetada. Eelnevalt võite kontrollida pirni selle pistikuga ühendades ja pidurit vajutades. Kui pirn süttib, on viga likvideeritud ning asetage pirn koos pistikuga tagasi tule külge ja käige eelmised sammud vastupidises järjekorras läbi.

Kui olete uue pirni paigaldanud ja kogu süsteemi tagasi kokku pannud, kontrollige, kas tuli töötab. Juhul kui esineb tõrkeid pöörduge teenindusse või mõne mehaaniku poole, kuna probleem võib olla juhtmestikus ning selle vahetamine tunduvalt keerulisem ja ohtlikum. Korralikult töötav pidurituli säästab teid potentsiaalsetest avariidest ja trahvidest – kontrollige seda rikke kahtluse korral.

Kumb enne? Tolmu imemine või pühkimine

Selle valiku tegemine vaevab paljusid inimesi. Võib tunduda ju loogiline, et tolmu pühkimisel langeb osa tolmu põrandale ning seejärel saab selle sealt tolmuimejaga kergest kätte. Järgnevalt vaatame, kas see ikka on parim tööde järjekord.

Tolmu pühkimine ja imemine

Köökide koristamisel on igati mõistlik esmalt koristata tööpinnad ja laud ning alles seejärel pühkida ja pesta põrand, sest enamasti satub põranda ja laudade pühkimisel osa seal leiduvast mustusest põrandale. Tolmu pühkimise ja imemisega on lood natuke teised. Pärast tolmu imemist laske tolmul mõni minut pindadele langeda. Seejärel kasutage tolmu pühkimiseks tolmulappi-või harja. Erandiks on tolmuimejad, millel on HEPA filter. See püüab kinni ka kõige väiksemad tolmuosakesed. Sellisel juhul pühkige esmalt tolm tolmulapi-või harjaga ning seejärel imege tolmuimejaga tolm põrandalt ja muudelt pindadelt.

Sõltumata tööde järjekorrast, peaksite tolmu pühkima ja imema vähemalt kord nädalas. See on eriti oluline kui mõni pereliige on allergiline tolmu vastu. Liigne tolmukogus õhus võib põhjustada allergiate või astma teket. Eriti oluline on tolmu regulaarselt imeda vaipadelt nin voodi-ja põrandakatetelt.

Tee ise seebikarp

Siin on üks tore link, kus saab valmistada ja välja printida oma seebi (või mis tahes muu eseme) mõõtu karbi sisestades karbi pikkuse, laiuse ja kõrguse. Kasuta valge paberi asemel värvilist kartongi ja saad hoopis edeva pakendi.

Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas.

Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise huvides mõttekam sibulaid ise ajatada.

Ajatamiseks sobivad väiksema avausega vettpidavad purgid ja plastpudelid. Ajatamine toimugu valgusrikkas kohas - aknalaual või kohas, kuhu ka päikesekiir ulatuks.

Purkides ajatamiseks sobivad purgi avausest veidi suuremad sibulad. Enne kasvama panemist tuleb sibulal kuivanud kael ära lõigata, see on vaja selleks, et õhk paremini idude juurde pääseb ja siis on kasv kiirem ja saak suurem. Purgid täidetakse sooja veega ja sibulad asetatakse purgi peale. Sibula alumine osa, kus asuvad juurealged, peab ulatuma veidi vette (mitte palju, siis võib sibul mädanema minna). Niisama palju, kui sibulajuured vett kasutavad, tuleb aeg-ajalt juurde valada. Väetisi ja teisi kasvuaineid ei ole vaja vette lisada, sest pealsed kasvavad emasibula toiduvarude arvel. Soojas toas kulub pealsete tarvitamiskõlblikuks kasvatamiseks 25-30 päeva. Sibulapealsete pidevaks saamiseks panna sibulad ajatamisele 2-3päevase vaheajaga 3-4 purki - nii on sibulapealsed toidulaual pidevalt olemas.

Kui on piisavalt ruumi ja pealseid tahetakse rohkem saada, tuleb neid kastis kasvatada. Kast täidetakse kerge aiamulla või väetisturbaga. Kastis ajatamiseks sobivad 3-4cm läbimõõduga sibulad. Sibulad kasti panna tihedalt üksteise kõrvale ja pärast täita vahed mulla või turbaga, nii et lõigatud sibulakaelad jääksid täitemullaga ühele tasapinnale. Pärast istutamist ja hiljem aeg-ajalt kasta sooja veega. Vesi peab olema alati 25-30o soe.

Et veelgi rohkem väärtuslikke vitamiine saada, võib ka aknalaual veel pottides murulauku ning aedtilli kasvatada.

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo