Nokitse.ee

Autokütuse kokkuhoid

Säästes kütust, säästate loodust ja raha. Järgnevalt vaatame kuidas saate säästa enda raha ja ümbritsevat keskkonda läbi autokütuse säästmise.

1. Käige autoga regulaarselt hoolduses. See tagab autole pika eluea ja hoiab kütusekulu kontrolli all.

2. Jälgige, et rehvide rõhk vastaks nõuetele. Liiga tühjad rehvid suurendavad auto kütusekulu.

3. Kasutage kliimaseadet üksnes siis kui Te seda tõesti vajate.

4. Ärge hoidke suure kiirusega sõites aknaid avatuna. See suurendab õhutakistust ning suureneb ka kütusekulu.

5. Ärge hoidke auto katusel katuseraame kui Te seda parasjagu ei kasuta. Katuseraami kasutamine suurendab samuti kütusekulu.

6. Ärge hoidke pikema seismise korral mootorit töös.

7. Eelista väikese kütusekuluga odavamat autot

8. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline

9. Väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, sest üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed

10. Pikemaid sõite tehes uuri aegsasti sõpradelt ja tuttavatelt, kas ehk on ka neil samasse kanti asja.

11. Kui kasutad autot peamiselt tööle sõiduks, uuri, kas sinu lähedal elab mõni su töökaaslane, kelle saaksid hommikuti peale võtta – nii maksimeerid auto kasutegurit

12. Planeeri käike ette - kaugemaid sihtpunkte külastades mõtle eelnevalt läbi, kas sul on ehk samas kandis veel asjaajamist

13. Loobu isiklikust sõiduautost – jalgsi liigeldes hoiad end paremas vormis ja pikemate igapäevaste sõitude jaoks kasuta ühistransporti

Küttesüseemi valik: mugavus või kokkuhoid?

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Aia kastmine

Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse.

1. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud.
2. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist.
3. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust.
4. Kasta varahommikuti, sest siis ei aurustu vesi liiga kiiresti. Ka hilisõhtune aeg on sobilik, kuid sel juhul võib niiskus maapinnale jääda ja tekitada niiskuskahjustusi.
5. Ära kasta kui selleks ei ole vajadust. Ülekastmine tekitab sama palju probleeme kui alakastmine.
   

Üldised põhimõtted puidu värvimisel

Tänapäeval võib kaubandusvõrgust osta erineva toime ja koostisega puiduvärve. Siinkohal käsitleme puidu värvimisi üldiseid põhimõtteid. Soovitame alati enne värvi kasutamist tutvuda värvi kasutusjuhendiga.

Puiduvärvi kasutamine võib mõnikord olla üsna keeruline. Võib juhtuda, et avastate liiga hilja, et mõni oluline protseduur jäi vahele ning kogu teie töö on nurjumas. Järgnevalt anname mõningad näpunäited, millega peaksite puidu värvimisel arvestama.

 1. Samm: ettevalmistamine. Akende puhul eemalda hinged ja sulused, kata kinni klaasid ning eemalda kooruv värv. Lisaks kata ajalehepaberitega värvimise kohta ümbritsev ala.  

2. Samm: Eemalda olemasolev värvikiht, kasutades selleks liivapaberit. Kõiki värvikihte ei ole ilmtingimata vajalik eemaldada.  

3. Samm: Pühi niiske lapiga pinnalt kogu mustus ja tolm ning lase pinnal kuivada.  

4. Samm: värvi pinnad kruntvärviga ja lase kuivada.  

5. Samm: värvi pinnad puiduvärviga 1-2 korda, kasutades selleks peenikeste harjastega pintslit või vahtkummist värvirulli. Lase värvil kuivada.

Mõned näpunäited puiduvärvi kasutamisel

Suure kasutuskoormusega alade puhul värvige pinnad vähemalt kaks korda. Kontrollimaks, kas värv on ära kuivanud, katsu sõrmeotsaga värvitud pinda ettevaatlikult mõnest varjatumast kohast. Enne tööle asumist tee käed ja käsivarred kreemi või beebiõliga kokku. See lihtsustab värvi mahapesemist kätelt.

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba.

Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa. Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.

Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.

Paarismajast - ühepereelamuks

Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.

Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.

Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.

Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.

Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.

Head krundivalikut!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri.

Küüslaugutinktuur

Tarvitamine: 10 – 20 tilka enne sööki.

Suurepärase köharohu saab ka küüslaugust ja meest. Selleks tuleb mõned küüslauguküüned pressiga purustada ja 4-5 supilusikatäie vedelama meega segada. Need, kellele küüslaugu maitse eriti vastumeelne tundub, võivad küünte arvu vähendada.

Ka küüslaugu söömise ebameeldivaima jääknähu - küüslaugulõhnalise hingeõhu - vastu on abinõud olemas. Hingeõhu saab taas värskeks, kui krõmpsutada peale küüslaugusöömist peterselli, kohviubasid, nelki või hapukapsast.

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Nõuandeid grilli süütamiseks

1) Kasutades süütevedelikku

- pane söed kuhjana grilli põhjale
- pritsi sütele süütevedelikku ja lase sellel imenduda
- süüta

Alusta grillimist alles siis, kui söed hõõguvad korralikult ja süütevedelik on korralikult ära põlenud.

2) Kasutades tohthakatist

- pane tohthakatis ühtlaselt grilli põhja
- pane söed peale ja süüta hakatis mitmest kohast

Tohthakatist kasutades saab grillimist alustada kohe, kui süte temperatuur on selleks paras. Tohthakatist kasutades toimub süte süütamine puhtalt ja ökoloogiliselt.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Suvelillede külvamine (video)

Till maitse ja toidutaimena

Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu.

Purustatud seemneid on soovitav kasutada soolavaeses dieettoidus. Et eeterlikud õlid seemnetest paremini eralduksid, hõõrutakse neid vähese soolaga. Sügavkülmutatud till on küllaltki vesine kraam, teda tasuks valmis hakkida karpidesse. Kaunistuseks ei kõlba, kuid toor- ja keedetud toiduainetest valmistatud salatitesse võib teda lisada.

Kuivatatud tilli võib jagada säilitamiseks peeneks ja varstilliks. Varsi kasutatakse kalatäidises, suppides, peentill aga eranditult kõikides toitudes.

Loe edasi: Till maitse ja toidutaimena

Vanade majade müügiks elustamine

Juuni alguse aiatööd

• Külva uus järk redist ja salatit
• Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
• Külva oad ja kurgid
• Viimane aeg istutada maasikataimi
• Lõika hekki
• Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
• Külva kaheaastaseid lilli
• Istuta ettekasvatatud taimed õue
• Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
• Istuta viimaseid suvelilli
• Väeta  suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist

Materjalid talviseks katmiseks

Käesoleva artikliga anname lühikese ülevaata materjalidest, millega puid, põõsaid ja lilli talveks kinni katta. Järgnevalt põgus ülevaade enamlevinud materjalidest.

Pakasekaitsekangas

Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest.

Keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata.

Tuulutusavad üleval ja all!

Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla).

Kevadel eemalda, kui maa on sula.

Pese läbi õrnal rezhiimil pesumasinas – haigustekitajad hävivad!

Loe edasi: Materjalid talviseks katmiseks

Majoraan kuulub dieetvürtside perekonda

Majoraani kultiveeriti vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas kui rituaalset maitse- ja ravimtaime. Ta kasvab looduslikult troopikaaladel, ka Lõuna-Euroopas, Hiinas ja USA-s. Kõige väärtuslikumaks peetakse tänapäeval prantsuse ja tšiili majoraani.

Meil on tuntud prantsuse leht- ja saksa pungmajoraan, mis oma külmakindlusega sobivad meie ilmastikuoludesse. Majoraan on päikeselembeline taim, eelistab kasvada huumusrikkal mullal. Juulis-augustis avab oma rohekasvioletsed õied. Võrseid on õigem lõigata enne õitsemist ning kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Majoraan kuulub dieetvürtside hulka ja seega on ta paljude maitse-kuivsegude koosluses.

Majoraan mõjub rahustavalt

Väikesed seemned idanevad kaua, seetõttu tuleks tööd alustada juba aknalaual nii umbes märtsis-aprillis, avamaale külvatakse meie oludes juunis.

Majoraani tugev maitse ja lõhn tulenevad eeterlikust majoraaniõlist, mida ta sisaldab 1-2%. Kamprit meenutavas maitses võib aimata ka tüümiani ja pune maitset. Lehtedes on tamiini (5%), parkaineid, vitamiine (karotiini, C-vitamiini).

Ravimtaimena kasutatakse majoraani maapealset osa. Et majoraanis leiduvate eeterlike õlide segu toimib ühelt poolt toniseerivalt, teisalt aga valuvaigistavalt ja antiseptiliselt, siis on reuma, podagra ja liigesepõletike puhul tehtud majoraanivanne. Samas võib valmistada salvi (analoogselt saialille salviga) ja ravitakse sellega veenilaiendeid, valutavaid liigeseid ja lihaseid.

Majoraanitee mõjub rahustavalt, seedekulglale spasmolüütiliselt, seda on kasutatud köha ja hingamisteede põletike korral; aitab ka meeleolulanguse ja peavalude vastu. Tee valmistamiseks võetakse ainult 1 tl ürti 1 klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund ja juuakse paar klaasi päevas 6-7 päeva järjest.

Majoraan on suurepärane maitseaine

Meil kasvatatakse peamiselt maitsetaimena, kuid palju kasvatavad ka mesinikud, kuna on hea meetaim. Maitseainena on tuntud kõikjal ja ammust ajast vorstirohu nime all. Suure vürtsikuse tõttu lisatakse toitudele väikeses koguses, on tähtis maitseaine soolavabas dieedis. Majoraan on suurepärane maitseaine liha- ja köögivilja-, eriti maksa-, kaalika-, porgandi- ja kaunviljatoitudele, teda lisatakse kastmetele ja pekist väljapraetud rasvale koos sibula, õuna ning hariliku pujuga.

Teena on ta sobilik (ka külmana suvel) lõunasöökide juurde. Väga hästi sobib kasutada veretoitude juurde, seepärast on ammusest ajast kasvatatud majoraani verivorsti, vereleiva ja -käkkide maitsestamiseks.

Tasuks perenaistel harjutada ka hommikuputrudes, eriti tangu ja kruubi puhul, samuti teatud suppidesse nagu kalasupp. Imehästi sobib lambalihast toitudesse, eriti lambaprae maitsestamiseks. Järgnevalt pakun katsetamiseks huvitava majoraanisupi retsepti, mis sobib ka pidulikel juhtudel.

Majoraanisupp

200 g suitsuliha (soovitav lambaliha), 6 sibulat, 4 suurt porgandit, 1,5 kl värsket majoraani (0,5 kl kuivatatud), 20-25 rohelist karusmarja, 1 l lihaleent, 1 spl teravamaitselist kastet (sojakaste), peterselli, rohelist sibulat, soola.

Liha pruunistatakse kergelt, lisatakse sibul, porgand (tükeldatult) ja karusmarjad. Lisatakse sojakaste, lihaleem ja majoraan. Keedame kuni porgand on valminud. Enne serveerimist lisatakse sibul ja petersell.

Majoraani võiks sobitada ka porgandiga nagu pirukatäidistes või iseseisva toiduga.

Majoraaniporgandid

Porgandeid, soola, vett, võid, rõõska koort, majoraani. 4-5 porgandit tükeldatakse ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Eraldi nõusse lisatakse või ja kallatakse juurde ilma vedelikuta porgand. Lõpuks lisatakse klaas koort ja majoraani.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Aiapotid

Poti asukoht ja stiil
Üksik suur aiavaas või vaaside kogumik töötab kujunduses sama olulise elemendina kui skulptuur või soolotaim. Seetõttu tuleks aiavaaside asukoht enne paigutamist läbi mõelda. Kuna suur anum muutub mullaga täites väga raskeks, oleks mõistlik  leida talle esmalt sobiv asukoht ja alles seejärel mullaga täita ning taimed istutada.
Hästi mõjuvad potid ja vaasid mõne olulise vaate juures – sissekäigu kõrval, trepil, terrassil, puhkenurgas, vahel ka veesilma või aiapingi läheduses.
Lillepoti suurus valitakse vastavalt selle paiga proportsioonidele, kus teda eksponeeritakse. Väikesed anumad on toredad grupeerituna treppidel või muudmoodi maast kõrgemale tõstetuna (rinnatised, postamendid). Kuna väike pott on kerge ja Eestimaa kliima üsna tuuline, siis tuleks vältida selliste anumate paigutamist tuultele avatud kohta, et tuul neid loopima ei hakkaks.

Keraamika sobib väga erinevate stiilide juurde, rustikast modernini. Keraamilisi potte toodetakse mitmesuguse kuju ja vormiga. Modernse stiiliga sobivad lihtsad silindrid või risttahukad. Klassikalise- maakodu- ja vahemeremaade stiiliga sobivad ümarad anumad, kannukujutised või jalaga vaasid.

Loe edasi: Aiapotid

Dekoratiivkillustike kasutamine

Dekoratiivkillustik sobib hästi multšikatteks okaspuupeenrasse või alpiaeda. Kõige enam levinud on helehall, tumehall või punakas graniitkillustik. Huvitava tulemuse saamiseks võib omavahel segada näiteks helehalli killustikku tumehalliga. Tumehalli killustiku lisamine paneb pinna elama ja annab sellele kujundusliku sügavuse.

Okaspuupeenras võib killustiku ja mullapinna vahele paigaldada PVC peenravaiba, multšiloori või geotekstiili.
Alpipenras killustiku ja mulla vahele eralduskangast ei panda, kuna paljud alpitaimed on padjandilised või võsunditega paljunevad ega saa kangaga kaetud alal edeneda.

Pea meeles!
- Alpipeenart rajades kasuta täiesti umbrohujuurtevaba kasvupinnast, kuna hiljem on killustikkatte seest juurumbrohtusid väga keeruline eemaldada.

- Kuna alpipeenras ei saa eralduskangast kasutada, tuleb paari aasta tagant killustikmultshi uuendada.

Väikepakendites müüakse ka erineva suurusega eksootilistesi dekoratiivkivikesi, nii nurgelisi kui ka ümarakujulisi, mille toon varieerub lumivalgest, elevandiluust või mererohelisest sügavmustani.

Ideid dekoratiivkillustike kasutamiseks:

-Väiksemate istutusalade multshimiseks koduaias

-Geomeetrilise kujuga istutusalade ja veesilmade ümber rajatavate hooldusribade katmiseks

-Toatamede potis mullapinna katmiseks

-Klaasist anumatesse istutatud toataimede poti maskeerimiseks

-Seadete tegemiseks klaasist anumatesse

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.