Nokitse.ee

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Tahaks tikkida, aga värvi ei ole

Tikkida saab ka kesise värvivalikuga. Ja ka “muhu tikandit” saab niimoodi teha. Eriti hea on see veel siis, kui oma värvimeeles kindel ei ole ja niidivalik kesine. Kuigi seda saaba alati rikastada erinevate värvidega.

1. Vali meeldima hakanud muster välja. Siin kasutasin Muhu käsitööseltsi “Oad ja eed” levitatavaid lilltikandi mustreid.

2. Vali välja ese, mida soovid tikandiga kaunistada ja passita motiiv või kompositsioon sellele. Jonista peale markeriga või kanna joonis veeslahustuvale kangale või -kilele, mida saab jätta tikkimise ajaks tugevduseks. trikotaažkangale on ilma tugevdusriideta väga-väga raske tikkida. Tugevdusriide võib panna ka tikandi pahupoolele – kui ei leidu lahustuvat kangast, sis saab selle ülejäägid teravate kääridega pärast tikkimist lihtsalt ära lõigata. Muster tuleb kangale kanda siiski pealtpoolt.

3. Vali alusmaterjaliga sobiv tikkimisniit. Õhemale materjalile õhem ja paksemale toekam, puvilasele puuvillane, villasele villane, akrüülmaterjali võib kaunistada ka akrüüllõngaga. Olen kohanud akrüüllõngu ka villasel kangal, kuid tõtt-öelda ei mõju need seal loomulikena. Pigem siis värvida villane lõng ise vajalikku värvitooni.

4. Vali alusmaterjali värviga sobiv tikkiminiit. See võib olla nii toon-toonis, kui kontrastne või täiendvärv. Sellest valikust sõltub, kuidas tikand välja paistma jääb.

5. Tiki kogu kujund valitud värvi niidiga kangale.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Enne müüki tehke selgeks oma kinnisvara väärtus ja tugevused

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Neli asja, millele maja rentimisel tähelepanu pöörata

Majade üürimisel otsivad üürnikud enamasti kolme omadust: rohkem kui üht tualettruumi, suurt aeda ning garaaži. Tavaline huviline kontrollib ruumid kiirelt üle ning erilist tähelepanu detailidele ei pööra. Kui olete leidnud mõne maja, mis Teile meeldib, kirjutage valmis nimekiri asjadest, mida kontrollida tahate. Pealiskaudse kontrolli puhul ei märka Te tegelikke probleeme ning võite vale otsuse langetada. Küll aga võite kindel olla, et peale kolimist hakkate Te neid vigu märkama.

Suurimad probleemid, millega kokku võite puutuda peituvad elektrisüsteemides, torustikes, vihmavee äravoolus ja küttekolletes. Kahjuks õpivad paljud alles siis, kui viga tehtud. Eesti kliimas on viimane punkt eriti oluline. Enne sügise saabumist Te tõenäoliselt ahjust või kaminast väga puudust ei tunne kuid ilmade külmenedes olete vastamisi vältimatu probleemiga.

Suurt probleemi võivad põhjustada ka vigased torud. Sooja või külma vee puudus võib osutuda suureks ebameeldivuseks. Tean seda omast käest, kuna mitte ainult korra vaid kahel talvel on veetorud kinni külmunud ning vesi tagasi tulnud alles siis kui välistemperatuur 10st kraadist soojem. Paari viimast talve arvestades on tegemist tõsise probleemiga. Halbu kogemusi on ka neil, kelle katused pole korralikult ehitatud või hooldatud. Sügiseste tormide ajal on paljud Eesti kodud jäänud katuseta ning mitmetel on küll katus pea kohale jäänud kuid vihmavesi tuppa lekkinud. Selliste õnnetuste puhul võib vesi elektrisüsteemini pääseda ning seal lühise tekitada. Pole vaja väga kirevat kujutlusvõimet, et ette kujutada, mis sellise probleemi järgmised astmed olla võivad.

Uue kodu otsimisel pöörake lisaks maja välisfassaadile kindlasi tähelepanu selle sisemusele. Lõppude lõpuks on Teie pere ohutus ning heaolu primaarne. Veenduge selles, et maja katus on heas seisukorras ja soojussüsteemid töötavad. Kui kahtlete maja elektrisüsteemide ja vee äravoolu seisukorras, uurige neid lähemalt või leidke spetsialist, kes neid hinnata oskab. Ärge võtke iga peremehe sõna tõe pähe – oma silm on kuningas.

Kui arvate, et pole piisavalt pädev tegemaks uuele kodule inspektsiooni, kutsuge kaasa keegi, kes seda teha oskab. Pikemas persektiivis on Teil selle otsuse üle kindlasti hea meel. Kui suudate majaomanikuga remonditöödes kokku leppida, pange täpselt paika tähtajad ja tööd, mis tehakse. Kui nimetatud aja jooksul pole kokkuleppest kinni peetud, ärge kolige sisse, sest Teie raskelt teenitud raha pole seda väärt.

Kui kohalik ilm on sobiv ja suudate kokkuleppele saada, minge vaadake maja olukorras, kus väljas möllab torm või on tugev vihmasadu. Sedasi on Teil palju lihtsam leida lekkeid katuses või vigu keldri ehituses. Pidage meeles, et Teie maksate seal elamise eest; Teil on täielik õigus veenduda, et kõik töötab nii nagu vaja.

Peenraroosid - roosidega sobivad taimed

Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast:

- Roomav kipslill
- Madalamad kurerehasordid ja liigid (nt vereva kurereha sordid, viljatu kurereha `Biokovo`, kurereha `Jolly Bee`, säbar kurereha)
- Madalamad astilbe liigid ja -sordid
- Metssalvei sordid
- Tähklavendel
- Niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri.

Küüslaugutinktuur

Tarvitamine: 10 – 20 tilka enne sööki.

Suurepärase köharohu saab ka küüslaugust ja meest. Selleks tuleb mõned küüslauguküüned pressiga purustada ja 4-5 supilusikatäie vedelama meega segada. Need, kellele küüslaugu maitse eriti vastumeelne tundub, võivad küünte arvu vähendada.

Ka küüslaugu söömise ebameeldivaima jääknähu - küüslaugulõhnalise hingeõhu - vastu on abinõud olemas. Hingeõhu saab taas värskeks, kui krõmpsutada peale küüslaugusöömist peterselli, kohviubasid, nelki või hapukapsast.

Autokütuse kokkuhoid

Säästes kütust, säästate loodust ja raha. Järgnevalt vaatame kuidas saate säästa enda raha ja ümbritsevat keskkonda läbi autokütuse säästmise.

1. Käige autoga regulaarselt hoolduses. See tagab autole pika eluea ja hoiab kütusekulu kontrolli all.

2. Jälgige, et rehvide rõhk vastaks nõuetele. Liiga tühjad rehvid suurendavad auto kütusekulu.

3. Kasutage kliimaseadet üksnes siis kui Te seda tõesti vajate.

4. Ärge hoidke suure kiirusega sõites aknaid avatuna. See suurendab õhutakistust ning suureneb ka kütusekulu.

5. Ärge hoidke auto katusel katuseraame kui Te seda parasjagu ei kasuta. Katuseraami kasutamine suurendab samuti kütusekulu.

6. Ärge hoidke pikema seismise korral mootorit töös.

7. Eelista väikese kütusekuluga odavamat autot

8. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline

9. Väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, sest üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed

10. Pikemaid sõite tehes uuri aegsasti sõpradelt ja tuttavatelt, kas ehk on ka neil samasse kanti asja.

11. Kui kasutad autot peamiselt tööle sõiduks, uuri, kas sinu lähedal elab mõni su töökaaslane, kelle saaksid hommikuti peale võtta – nii maksimeerid auto kasutegurit

12. Planeeri käike ette - kaugemaid sihtpunkte külastades mõtle eelnevalt läbi, kas sul on ehk samas kandis veel asjaajamist

13. Loobu isiklikust sõiduautost – jalgsi liigeldes hoiad end paremas vormis ja pikemate igapäevaste sõitude jaoks kasuta ühistransporti

Materjalid talviseks katmiseks

Käesoleva artikliga anname lühikese ülevaata materjalidest, millega puid, põõsaid ja lilli talveks kinni katta. Järgnevalt põgus ülevaade enamlevinud materjalidest.

Pakasekaitsekangas

Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest.

Keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata.

Tuulutusavad üleval ja all!

Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla).

Kevadel eemalda, kui maa on sula.

Pese läbi õrnal rezhiimil pesumasinas – haigustekitajad hävivad!

Loe edasi: Materjalid talviseks katmiseks

Tudengid üürnikena

Üüriperemehed on tihtipeale tudengeid üürile võttes kõhklevad või ei soovi neid üldsegi mitte oma valdustesse lasta. Selline eelarvamus on kujundatud tavaliselt tudengite potentsiaalsest rahalistest ebakindlustest, pidutsemistest ning võimalikust hoolimatusest võõra vara suhtes, kuna enamikul neist puudub kogemus omanikuvatutusega. Küll aga on kõigist probleemidest võimalik üle saada ning piisava etteteatamisega on võimalik paljusid probleeme ennetada.

Rahaliste probleemidega tegelemine

Kui olete tudengi rahaliste kohustuste tasumise võimekuses kahtlev, võite alati paluda nende vanematel lepingu allkirjastada. Selliselt väldite probleeme mis võivad noorte ebaratsionaalsetest kulutustest tekkida.

Kui üürnike on rohkem kui üks, peaks omanik allkirjastama lepingu kõigi elanikega ning vajadusel enda sissetuleku kindlustamiseks laskma hoopis nende vanematel lepingu allkirjastada. Juhul kui mõni elanik peaks välja kolima, tuleb lepingud kindlasti ümber vormistada.

Asustamisprobleemid

Paljud tudengid ei pelga oma sõpradel nende pool ööbimist. Sellest võib aga „vahele jäädes“ tekkida päris tõsine probleem, sest rendilepingutes on vahel kirjas, mitu mitte lähisuguluses olevat inimest võib korraga ühes korteris/majas elada.

Suvisel perioodil lähevad paljud tudengid tagasi oma päriskoju, jättes üüriperemehe suveks keerulise olukorra – kas võtta uus üüriline või alustada taas sügisest? Selliste probleemide vältimiseks on soovitatav üüriperemeestel suviseks perioodiks lasta üürihinnast vähemalt poole alla. Nii hoiate kokku väärtuslikku aega ning ei raiska raha uue üürniku leidmisele.

Pidudega tegelemine

Noorte pidutsemine on loomulik ning selleks, et sellest probleem ei saaks peate enne lepingu allkirjastamist kidlasti sel teemal rääkima. Mõistlik on leppida kokku maksimaalne pidude arv kuus ning mainige neile kindlasti, et kui peo käik jõuab selleni, et kutsutakse politsei, heidetakse nad korterist välja.

Kolimisnimekiri

Kolimine võib olla paras nuhtlus. Küll aga saate säästa palju aega ja närve kui koostate korraliku kolimisnimekirja. Taolise nimekirja eesmärk on aidata Teil pakkida ja transportida oma asju selliselt, et lahtipakkimine oleks võimalikult muretu ja lihtne. Järgnevaid nõuandeid meeles pidades peaks kolimine mööduma kui liueldes.

Pakkematerjal

Mõttetuid reise ehituspoodi mullikile(õrnade asjade pakkimiseks) järgi saate vältida kui ostate seda enne piisavalt ette ära ning pakite asjad kenasti kastidesse. Samuti on Teil kindlasti tarvis väiksemaid kaste, et kokku pakkida rasked asjad nagu raamatud. Liiga suurtesse kastidesse raskeid asju panna pole hea, sest pappkastid võivad vedamise käigus katki minna ning siis peate neid asju eraldi vedama. Pottide, pannide jaoks sobivad keskmise suurusega ja suured kastid. Vastasel juhul ei saa Te neid normaalselt üksteise otsa laduda.

Kastide laadimine

Kuna Te olete eelnevalt koostanud nimekirja asjadest, mida veate ning teate, kuhu kastidesse need pakkinud olete, saate selge ülevaate(kirjutage kastidele peale) sellest, milliseid asju mitte kõige alla panna. Õrnu asju on soovitatav vedada eraldi. Ka veomasinasse asju ladustades olge tähelepanelik. Üritage kauba raskuskese võimalikult madalale viia. Vastasel juhul võib kurvides või maanteel külgtuule korral veok kontrolli kaotada või ümber kalduda. Ka kaubiku veoruumi kaste paigutades on soovitatav väikeste kastide abil „auke“ täita.

Õrnad ja purustatavad asjad

Koostage eraldi nimekiri asjadest, mis võivad reisi jooksul kahjustatud või purustatud saada. Märkige veel juurde, et taolised asjad tuleb pakkida ühte kohta või vedada eraldi. Seda maksab kindlasti mainida ka kolimisfirmadele, et nad neid kaste kõrgendatud hoolega käsitleksid. Kindlasti on mõistlik neile kastidele märkida peale „Kergesti purunev“ ja vajadusel peale märkida noolega suund, mis pidi peab kast olema(püstasend). Eriti kogenematute kolijate puhul tuleks peale märkida kasti sisu nimetus, mis viitab selle kergesti purunevale loomusele(nt klaasid). Erivärvide kasutamine on samuti soovituslik.

Polsterdamine

Üliharva kasutatakse kolimiste puhul piisavalt polsterdusi. Oma mööbli ja õrnade asjade ohutuse huvides ärge selliste kohtade pealt kokku hoidke. Kirjutage üles, millised on asjad, mis vajavad polsterdusi ning kui palju. Polsterdusmaterjalina ei ole soovitatav kasutada linasid, kardinaid või muid riideid, mille purunemisest Teil hiljem kahju oleks.

Sihtpunkti korrastamine

Oma töö kergendamiseks on mõistlik panna kirja, millisesse ruumi millised kastid viia. Sedasi jääb Teil vaid uues kohas kastid lahti teha ning oma asjad laiali paigutada. Kolimisfirmade töö kergendamiseks on mõistlik kõik asjad või kastid erivärviliselt – vastavalt sihtkohale(toale, ruumile) märkida. Nii näevad nad juba kastile peale vaadates, mis sellega teha. Head kolimist!

Näpunäiteid kevadisteks koristustöödeks

Kevadised koristustööd võivad olla ebameeldivaks kohustuseks või hoopis tähendada uut algust. Lõpptulemus sõltub sellest kui hoolikalt Te koristate ning kui tihti sellele aega pühendate. Kui koristate regulaarselt, siis ei ole Teil iga kord tarvis palju aega koristamisele pühendada.

Näpunäiteid kevadiseks koristamiseks

Tehke nimekiri. Pange kirja kõik tööd, mis vajavad tegemist nii toas kui ka õues. Esmalt võtke käsile tööd, mis tunduvad kõige ebameeldivamad.  Kui teete need tööd esimesena, siis ülejäänud tööde tegemine tundub oluliselt mõnusam.

Alustage keldrist või garaažist. Nende ruumide koristamise järgselt on palju lihtsam võtta käsile teiste ruumide koristamine. Enne koristama asumist ostke kõik koristamiseks vajalikud vahendid. Nendeks on puhastusvahendid, majapidamispaber, töö-ja kummikindad. Lisaks võib teil vaja minna puiduhooldusvahendeid, liimi, kruve jms.

Kevadine koristus ja taaskasutus

Koristamisel koguneb teil kindlasti asju, mida te enam ei vaja. Võimalusel viige need ümbertöötlusesse või taaskasutuskeskusesse. Plast-ja klaaspudelid viige vastavatesse konteineritesse ning riided ja kodumasinad, mida Te enam ei vaja viige taaskasutuskeskusesse.

Auto ratta vahetamine talvel

Pole just palju inimesi, kelle meelest ratta vahetamine poleks tüütu, olgugi, et tegemist väga lihtsa protseduuriga. Veelgi tüütumaks osutub see jäistes ja lumistes konditsioonides, sest sellega kaasnevad mitmed komplikatsioonid ja ohud. Lumes või jäätunud teel ratta vahetamisel peaksite olema valmis, et auto või tungraud võivad libiseda. Kuna Teie jalgealune on samuti suhteliselt libe siis võib ette tulla ka enese käpulikäimisi. Alljärgnevas artiklis toome välja mõned näpunäited ja tehnikad, mida järgides peaksite selle tööga hakkama saama suhteliselt kerge vaevaga ja mis veelgi olulisem – ohutult.

Vajaminevad töövahendid

·         Rattavõti ehk ristvõti

·         Tõkiskingad

·         Kummimatt(selle asendab lihtsasti salongis asuv jalamatt)

·         Antifriis(abiks jäätunud mutrite/poltide lahti keeramisel)

·         Labidas

·         *puuhaamer

Ohutuse tagamine teel

Alustades rattavahetusega valige selleks ohutuim läheduses asetsev koht. Mida paremini olete teiste liiklejate jaoks nähtav, seda parem. Kindlasti pange teele ohukolmnurk ja võimalusel riietage end helkurvesti. Veenduge, et seisupidur on peale tõmmatud ja käigukast neutraalasendis.

Ümbruskonna ettevalmistamine

Kuna rattavahetusel tõstate auto ühe nurga üles ning sellega muudate normaalset raskuskeset, puhastage labida abil ümbritsev tööala korralikult ära. Asetage kummimatt kohale, kuhu plaanite põlvedega toetuda. Kummimatt kaitseb Teie jalgu nii vigastuste eest, mis võivad tekkida ebatasasel pinnal kui ka libisemise ja pakase eest. Auto rataste alla asetage tõkiskingad ja veenduge, et need toetavad korralikult vastu ratast. Võite ka jalaga paar kerget hoopi nende tagumistele külgedele anda, et nad ikka korralikult ratta ja maa vahel kinni oleks.

Ratta vahetamine

Talvise rattavahetuse muudab tihtipeale kõige ebameeldivamaks just see, et rattapoldid on kõvasti kinni külmunud. Kui ratast katab ilukilp, otsige üles kilbi ääres asuv väike ava ja sikutage sealt kilp maha. Kui olete poltidele/mutritele ligi pääsenud, keerake rattavõtme abil, vastupäeva keerates üks polt lahti. Keerake polte liikudes tähekujuliselt – 1.polt lahti, järgmisena vastaspolt jne. Liigselt ei maksa jõudu kasutada, sest külmavõetud poldi võib sedasi puruks keerata. Kui mõni polt on väga kinni, laske selle peale natuke antifriisi või soojendage seda tulemasina, tikkude või mõne muu vahendiga. Kui olete kõik poldid lahti keeranud, tõstke auto üles ning keerake poldid välja. Nüüd võtke ettevaatlikult ratas maha ja alustage varuratta alla panemist. Asetage varuratta poldiaugud kohakuti ning keerake poldid esialgu käsitsi nii sisse kui võimalik. Peale seda keerake rattavõtmega need kinni ja laske auto tagasi maha. Nüüd käige kõik poldid uuesti rattavõtmega üle ja veenduge, et poldid said korralikult kinni. Siinkohal soovitame taaskord jõuvarusid mitte kogu täiega mängu panna, sest võite nii endale kui autole liiga teha. Klõpsake ilukilp tagasi ratta peale ja sõit võib jätkuda.

Jõulutähe hooldus

Jõulutäht ehk kaunis piimalill on pärit Kesk-Ameerikast.

Jõulutähte tuleb kaitsta külma ja tuuletõmbuse eest. Poest ostes ei tohi paberisse pakkimata taimega õue minna isegi ainult autosse jõudmiseks. See võib olla üheks põhjuseks, miks taim varsti lehed kodus langetab.

Toas kasvades vajab ta sooja 15-19°C, kuid talub lühiajaliselt jahedamat temperatuuri isegi kuni +5°C.

Kasvukohaks valitakse võimalikult valge koht, aknal talub ta isegi päikesepaistet.

Kastmiseks soovitatakse pott asetada kümneks minutiks veeanumasse. Jõulutähte kastetakse korrapäraselt toasooja veega nii, et muld oleks enne järgmist kastmist jõudnud taheneda. Näpuga mulda katsudes tundub tahenenud muld pealt sooja ja kuivana. Kuid samas ei tohi lasta kuivada mullal ka tuhkkuivaks, taime juured ei talu läbikuivamist!

Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses  põhjustada lehtede varisemist.

Jõulutähe valge piimmahl võib olla ärritava toimega. Kui mahl satub nahale või silma, tuleb piimmahl kiiresti voolava vee all ära loputada.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Püsikute katmine talveks

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et kuivanud varte vahele on hea kuuseoksi torgata. Püsikud vajavad kaitset eelkõige kevadtalvise päikese eest. Kuuseoksad on ka head näriliste peletajad, kuna hiirtele ei meeldi teravate okaste vahel talvituda.

Lumeta talvel kaetakse püsikud külmunud maapinnale puulehtede või turbaga, millele laotakse kuuseoksad.

Kui kuuseoksi pole võimalik kuskilt hankida, siis aitab varju tekitamine lõuna küljele. Selleks võib kasutada varjutus- või jutekangast. Toed, millele tahate kanga kinnitada, tuleb maasse torgata sügisel juba siis, kui maapind on veel pehme.

Püsikutele, mis ei talu liigniiskust, tuleb peale ehitada tugedest karkass, millele tehakse peale kilest või muust vett mitteläbilaskvast materjalist kuppel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Till maitse ja toidutaimena

Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu.

Purustatud seemneid on soovitav kasutada soolavaeses dieettoidus. Et eeterlikud õlid seemnetest paremini eralduksid, hõõrutakse neid vähese soolaga. Sügavkülmutatud till on küllaltki vesine kraam, teda tasuks valmis hakkida karpidesse. Kaunistuseks ei kõlba, kuid toor- ja keedetud toiduainetest valmistatud salatitesse võib teda lisada.

Kuivatatud tilli võib jagada säilitamiseks peeneks ja varstilliks. Varsi kasutatakse kalatäidises, suppides, peentill aga eranditult kõikides toitudes.

Loe edasi: Till maitse ja toidutaimena

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks

Sobilik koht õppimiseks aitab lapsel paremini keskenduda. Kodutöö tegemine lärmakas elutoas või köögis võib olla lapse jaoks häiriv. Paku lapsele õppimiseks keskkonda, mis aitab tal paremini keskenduda. Olenemata sellest, kas alustad tühjast toast või kujundad ümber olemasolevat ruumi, saad lapsele pakkuda õpikeskkonda, mis aitab tal koolitöödega efektiivsemalt hakkama saada. Järgnevalt mõned näpunäited.

Loe edasi: Näpunäiteid lapse õpikeskkonna kujundamiseks