Nokitse.ee

Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Pikemale reisile minek eeldab tavaliselt palju eeltööd. Enamasti on vajalik broneerida lennupiletid, hotellid jms. Lisaks pikale planeerimisele tasub mõelda veel ühele väga olulisele asjale – kuidas tagada enda kodu ohutus ajal, mil olete ära. Siin on mõned ideed kuidas tagada enda kodu turvalisus.

Loe edasi: Kodu turvalisus teie äraoleku ajal

Auto ratta vahetamine talvel

Pole just palju inimesi, kelle meelest ratta vahetamine poleks tüütu, olgugi, et tegemist väga lihtsa protseduuriga. Veelgi tüütumaks osutub see jäistes ja lumistes konditsioonides, sest sellega kaasnevad mitmed komplikatsioonid ja ohud. Lumes või jäätunud teel ratta vahetamisel peaksite olema valmis, et auto või tungraud võivad libiseda. Kuna Teie jalgealune on samuti suhteliselt libe siis võib ette tulla ka enese käpulikäimisi. Alljärgnevas artiklis toome välja mõned näpunäited ja tehnikad, mida järgides peaksite selle tööga hakkama saama suhteliselt kerge vaevaga ja mis veelgi olulisem – ohutult.

Vajaminevad töövahendid

·         Rattavõti ehk ristvõti

·         Tõkiskingad

·         Kummimatt(selle asendab lihtsasti salongis asuv jalamatt)

·         Antifriis(abiks jäätunud mutrite/poltide lahti keeramisel)

·         Labidas

·         *puuhaamer

Ohutuse tagamine teel

Alustades rattavahetusega valige selleks ohutuim läheduses asetsev koht. Mida paremini olete teiste liiklejate jaoks nähtav, seda parem. Kindlasti pange teele ohukolmnurk ja võimalusel riietage end helkurvesti. Veenduge, et seisupidur on peale tõmmatud ja käigukast neutraalasendis.

Ümbruskonna ettevalmistamine

Kuna rattavahetusel tõstate auto ühe nurga üles ning sellega muudate normaalset raskuskeset, puhastage labida abil ümbritsev tööala korralikult ära. Asetage kummimatt kohale, kuhu plaanite põlvedega toetuda. Kummimatt kaitseb Teie jalgu nii vigastuste eest, mis võivad tekkida ebatasasel pinnal kui ka libisemise ja pakase eest. Auto rataste alla asetage tõkiskingad ja veenduge, et need toetavad korralikult vastu ratast. Võite ka jalaga paar kerget hoopi nende tagumistele külgedele anda, et nad ikka korralikult ratta ja maa vahel kinni oleks.

Ratta vahetamine

Talvise rattavahetuse muudab tihtipeale kõige ebameeldivamaks just see, et rattapoldid on kõvasti kinni külmunud. Kui ratast katab ilukilp, otsige üles kilbi ääres asuv väike ava ja sikutage sealt kilp maha. Kui olete poltidele/mutritele ligi pääsenud, keerake rattavõtme abil, vastupäeva keerates üks polt lahti. Keerake polte liikudes tähekujuliselt – 1.polt lahti, järgmisena vastaspolt jne. Liigselt ei maksa jõudu kasutada, sest külmavõetud poldi võib sedasi puruks keerata. Kui mõni polt on väga kinni, laske selle peale natuke antifriisi või soojendage seda tulemasina, tikkude või mõne muu vahendiga. Kui olete kõik poldid lahti keeranud, tõstke auto üles ning keerake poldid välja. Nüüd võtke ettevaatlikult ratas maha ja alustage varuratta alla panemist. Asetage varuratta poldiaugud kohakuti ning keerake poldid esialgu käsitsi nii sisse kui võimalik. Peale seda keerake rattavõtmega need kinni ja laske auto tagasi maha. Nüüd käige kõik poldid uuesti rattavõtmega üle ja veenduge, et poldid said korralikult kinni. Siinkohal soovitame taaskord jõuvarusid mitte kogu täiega mängu panna, sest võite nii endale kui autole liiga teha. Klõpsake ilukilp tagasi ratta peale ja sõit võib jätkuda.

Viis olulist asja, mida enne põranda ostmist arvesse võtta.

1. PUIT ON LOODUSLIK

Puit on erinevalt plastikust ja paljudest muudest kaasaegsetest materjalidest ka uuendatav. Nii et kui see tuleb ühel päeval välja vahetada, läheb see tagasi Emakese Looduse juurde.

2. PUIT MUUTUB ÜHA ILUSAMAKS

Kõik puidud muudavad aja jooksul värvi. Mõned liigid tumenevad kiiresti, samas kui teised muutuvad

vähem dramaatiliselt ja palju aeglasemalt. Loodus ei püsi iial paigal. Selles peitubki looduslike materjalide võlu.

3. TARGAD PÕRANDAD ON LOODUSE SUHTES LAHKEMAD

Kaasaegne puitpõrand on ehitatud mitmekihilisuse põhimõttel. Kaasaegse konstruktsiooniga põrand on stabiilne ja püsib tasasena isegi aastaaegade vaheldudes ning temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes. Massiivne puitpõrand seevastu kooldub ja praeguneb kergesti. Samuti on massiivse puitpõranda kasutamine sageli loodusressursside liigne raiskamine.

4. PUIT, MIS TUNDUB PUIDUNA

Puitpõranda pind peab olema piisavalt tugev selleks, et pidada vastu igapäevasele kulumisele, aga samas piisavalt õhuke ja läbipaistev, et näha ja kogeda puidu “tunnet”. Kui Te soovite tunda rohkem puidutekstuuri, võite valida mattlaki või loodusliku õliga puitpõranda.

5. KES SEDA PÕRANDAT KASUTAB?

Kes sellel kõndima hakkab? Täiskasvanud, lapsed, lemmikloomad? Kuhu see paigaldatakse? Elutuppa, kööki, magamistuppa? Puidu tugevus võib põranda valikul saada kriitiliseks praktiliseks teguriks. On palju liike, mis näivad sarnased, kuid kõvaduse poolest erinevad dramaatiliselt. Vali õige liik õigesse tuppa, olukorda ja elustiili.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.

Küttesüseemi valik: mugavus või kokkuhoid?

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Tudengid üürnikena

Üüriperemehed on tihtipeale tudengeid üürile võttes kõhklevad või ei soovi neid üldsegi mitte oma valdustesse lasta. Selline eelarvamus on kujundatud tavaliselt tudengite potentsiaalsest rahalistest ebakindlustest, pidutsemistest ning võimalikust hoolimatusest võõra vara suhtes, kuna enamikul neist puudub kogemus omanikuvatutusega. Küll aga on kõigist probleemidest võimalik üle saada ning piisava etteteatamisega on võimalik paljusid probleeme ennetada.

Rahaliste probleemidega tegelemine

Kui olete tudengi rahaliste kohustuste tasumise võimekuses kahtlev, võite alati paluda nende vanematel lepingu allkirjastada. Selliselt väldite probleeme mis võivad noorte ebaratsionaalsetest kulutustest tekkida.

Kui üürnike on rohkem kui üks, peaks omanik allkirjastama lepingu kõigi elanikega ning vajadusel enda sissetuleku kindlustamiseks laskma hoopis nende vanematel lepingu allkirjastada. Juhul kui mõni elanik peaks välja kolima, tuleb lepingud kindlasti ümber vormistada.

Asustamisprobleemid

Paljud tudengid ei pelga oma sõpradel nende pool ööbimist. Sellest võib aga „vahele jäädes“ tekkida päris tõsine probleem, sest rendilepingutes on vahel kirjas, mitu mitte lähisuguluses olevat inimest võib korraga ühes korteris/majas elada.

Suvisel perioodil lähevad paljud tudengid tagasi oma päriskoju, jättes üüriperemehe suveks keerulise olukorra – kas võtta uus üüriline või alustada taas sügisest? Selliste probleemide vältimiseks on soovitatav üüriperemeestel suviseks perioodiks lasta üürihinnast vähemalt poole alla. Nii hoiate kokku väärtuslikku aega ning ei raiska raha uue üürniku leidmisele.

Pidudega tegelemine

Noorte pidutsemine on loomulik ning selleks, et sellest probleem ei saaks peate enne lepingu allkirjastamist kidlasti sel teemal rääkima. Mõistlik on leppida kokku maksimaalne pidude arv kuus ning mainige neile kindlasti, et kui peo käik jõuab selleni, et kutsutakse politsei, heidetakse nad korterist välja.

Veebruari nõuanded

TOAS

• Talvist vitamiinivaegust aitab leevendada oma aknalaual kasvatatud maitseroheline. Eriti kiiresti tärkavad kress-salat, lehtsinep, põld-võõrkapsas ehk ruccola ja allik-kress. On aeg neid külvata.
• Sõbrapäevaks kingi õitsev potilill, see rõõmustab silma mitu nädalat!
• Kui plaanid teha aias sel aastal suuremaid ümberkorraldusi, on viimane aeg võtta välja raamatud ja plaani pidama hakata.
• Toalilled alustavad kasvamist: kuu lõpupoole alusta toalillede väetamisega.
• Õitsvatest potililledest on praegu ilusad priimulad ja ajatatud sibullilled. Nad õitsevad kauem, kui leiad neile jahedama koha.

AIAS

• Kontrolli varjutusriideid: veebruaripäike on juba piisavalt tugev, et tekitada põletust igihaljastele taimedele!
• Võid alustada puude ja põõsaste lõikamisega
• Väga tugeva pakasega kuhja lisalund roosidele ja õrnematele püsikutele. Lume puudumisel kasuta lisakatmiseks kuiva turvast.
• Kui närilised on puutüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata need pookevahaga.
• Viimane aeg kaitsta viljapuude- ja eelmisel aastal istutatud noorte puude tüvesid päikese eest. Aseta ümber tüvekaitsmed või valgenda vanad tüved tüvevalgendajaga.
• Jälgi, et linnumajas oleks kogu aeg seemneid. Tugeva pakasega riputa üles rasvapall.
• Enne kevade saabumist pane aeda ülesse õuelindude pesakastid.
• On aeg alustada seemnevarude täiendamisega.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Koduse seebi valmistamine

Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.

Vajalikud asjad

1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)

2. 3-liitrist roostevaba potti

3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks

4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)

5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)

6. 500 ml vett

7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)

Töö käik

• Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
• Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
• Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
• Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
• Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
• Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.

PS!

• Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
• Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
• Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.

Neli asja, millele maja rentimisel tähelepanu pöörata

Majade üürimisel otsivad üürnikud enamasti kolme omadust: rohkem kui üht tualettruumi, suurt aeda ning garaaži. Tavaline huviline kontrollib ruumid kiirelt üle ning erilist tähelepanu detailidele ei pööra. Kui olete leidnud mõne maja, mis Teile meeldib, kirjutage valmis nimekiri asjadest, mida kontrollida tahate. Pealiskaudse kontrolli puhul ei märka Te tegelikke probleeme ning võite vale otsuse langetada. Küll aga võite kindel olla, et peale kolimist hakkate Te neid vigu märkama.

Suurimad probleemid, millega kokku võite puutuda peituvad elektrisüsteemides, torustikes, vihmavee äravoolus ja küttekolletes. Kahjuks õpivad paljud alles siis, kui viga tehtud. Eesti kliimas on viimane punkt eriti oluline. Enne sügise saabumist Te tõenäoliselt ahjust või kaminast väga puudust ei tunne kuid ilmade külmenedes olete vastamisi vältimatu probleemiga.

Suurt probleemi võivad põhjustada ka vigased torud. Sooja või külma vee puudus võib osutuda suureks ebameeldivuseks. Tean seda omast käest, kuna mitte ainult korra vaid kahel talvel on veetorud kinni külmunud ning vesi tagasi tulnud alles siis kui välistemperatuur 10st kraadist soojem. Paari viimast talve arvestades on tegemist tõsise probleemiga. Halbu kogemusi on ka neil, kelle katused pole korralikult ehitatud või hooldatud. Sügiseste tormide ajal on paljud Eesti kodud jäänud katuseta ning mitmetel on küll katus pea kohale jäänud kuid vihmavesi tuppa lekkinud. Selliste õnnetuste puhul võib vesi elektrisüsteemini pääseda ning seal lühise tekitada. Pole vaja väga kirevat kujutlusvõimet, et ette kujutada, mis sellise probleemi järgmised astmed olla võivad.

Uue kodu otsimisel pöörake lisaks maja välisfassaadile kindlasi tähelepanu selle sisemusele. Lõppude lõpuks on Teie pere ohutus ning heaolu primaarne. Veenduge selles, et maja katus on heas seisukorras ja soojussüsteemid töötavad. Kui kahtlete maja elektrisüsteemide ja vee äravoolu seisukorras, uurige neid lähemalt või leidke spetsialist, kes neid hinnata oskab. Ärge võtke iga peremehe sõna tõe pähe – oma silm on kuningas.

Kui arvate, et pole piisavalt pädev tegemaks uuele kodule inspektsiooni, kutsuge kaasa keegi, kes seda teha oskab. Pikemas persektiivis on Teil selle otsuse üle kindlasti hea meel. Kui suudate majaomanikuga remonditöödes kokku leppida, pange täpselt paika tähtajad ja tööd, mis tehakse. Kui nimetatud aja jooksul pole kokkuleppest kinni peetud, ärge kolige sisse, sest Teie raskelt teenitud raha pole seda väärt.

Kui kohalik ilm on sobiv ja suudate kokkuleppele saada, minge vaadake maja olukorras, kus väljas möllab torm või on tugev vihmasadu. Sedasi on Teil palju lihtsam leida lekkeid katuses või vigu keldri ehituses. Pidage meeles, et Teie maksate seal elamise eest; Teil on täielik õigus veenduda, et kõik töötab nii nagu vaja.

Kodu kaitsmine võimalike koera tekitatud kahjude eest

Kui olete koeraomanik ning peate koera pikemaks ajaks tuppa jätma, siis ilmselt olete kursis võimalike tagajärgedega. Koerad, eriti noored, teevad palju pahandust kui neil igav hakka. Võimalike kahjude vältimiseks tehke enda kodu koerakindlaks.

Kaitske kodu koera eest

Kui Teie koer veedab enamuse päevast õues, siis tehke koerale õue mugav olemine. Ala, kus koer viibib, peaks olema taraga ümbritsetud, seal peaks olema varjualune või kuut ning ligipääs veele. Kui koeral ei ole oma aedikut või hoov ei ole piiritletud, siis võib juhtuda, et koer teeb aias palju pahandust.
Puitpõrandate korral kaaluge võimalikult suure osa katmist vaipadega. Sellisel juhul on koera küüntest tekitatud kahju minimaalne. Lisaks sulgege nende ruumide uksed, kuhu Te ei soovi, et koer pääseks. Mööbli ja muude esemete närimise vältimiseks andke koerale närimiskont või närimiseks mõeldud mänguasjad.

Juhul kui keegi palub Teil enda koera hoida, siis esmalt veenduge, et koeral on head kombed ning ta ei tee pahandust. Siiski peab olema ettevaatlik ning võimalikke tagajärgi ennetama.

Vitamiinid aknalaual

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Jõulutähe hooldus

Jõulutäht ehk kaunis piimalill on pärit Kesk-Ameerikast.

Jõulutähte tuleb kaitsta külma ja tuuletõmbuse eest. Poest ostes ei tohi paberisse pakkimata taimega õue minna isegi ainult autosse jõudmiseks. See võib olla üheks põhjuseks, miks taim varsti lehed kodus langetab.

Toas kasvades vajab ta sooja 15-19°C, kuid talub lühiajaliselt jahedamat temperatuuri isegi kuni +5°C.

Kasvukohaks valitakse võimalikult valge koht, aknal talub ta isegi päikesepaistet.

Kastmiseks soovitatakse pott asetada kümneks minutiks veeanumasse. Jõulutähte kastetakse korrapäraselt toasooja veega nii, et muld oleks enne järgmist kastmist jõudnud taheneda. Näpuga mulda katsudes tundub tahenenud muld pealt sooja ja kuivana. Kuid samas ei tohi lasta kuivada mullal ka tuhkkuivaks, taime juured ei talu läbikuivamist!

Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses  põhjustada lehtede varisemist.

Jõulutähe valge piimmahl võib olla ärritava toimega. Kui mahl satub nahale või silma, tuleb piimmahl kiiresti voolava vee all ära loputada.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Autokütuse kokkuhoid

Säästes kütust, säästate loodust ja raha. Järgnevalt vaatame kuidas saate säästa enda raha ja ümbritsevat keskkonda läbi autokütuse säästmise.

1. Käige autoga regulaarselt hoolduses. See tagab autole pika eluea ja hoiab kütusekulu kontrolli all.

2. Jälgige, et rehvide rõhk vastaks nõuetele. Liiga tühjad rehvid suurendavad auto kütusekulu.

3. Kasutage kliimaseadet üksnes siis kui Te seda tõesti vajate.

4. Ärge hoidke suure kiirusega sõites aknaid avatuna. See suurendab õhutakistust ning suureneb ka kütusekulu.

5. Ärge hoidke auto katusel katuseraame kui Te seda parasjagu ei kasuta. Katuseraami kasutamine suurendab samuti kütusekulu.

6. Ärge hoidke pikema seismise korral mootorit töös.

7. Eelista väikese kütusekuluga odavamat autot

8. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline

9. Väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, sest üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed

10. Pikemaid sõite tehes uuri aegsasti sõpradelt ja tuttavatelt, kas ehk on ka neil samasse kanti asja.

11. Kui kasutad autot peamiselt tööle sõiduks, uuri, kas sinu lähedal elab mõni su töökaaslane, kelle saaksid hommikuti peale võtta – nii maksimeerid auto kasutegurit

12. Planeeri käike ette - kaugemaid sihtpunkte külastades mõtle eelnevalt läbi, kas sul on ehk samas kandis veel asjaajamist

13. Loobu isiklikust sõiduautost – jalgsi liigeldes hoiad end paremas vormis ja pikemate igapäevaste sõitude jaoks kasuta ühistransporti

Akende pesemine

Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.

Ettevalmistused

Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).  Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Aknapesukomplekti puudumisel on teil tarvis pesukäsna, käterätikuid ning ajalehti. Lisaks läheb teil vaja kaussi sooja seebiveega ning ka kaltsu või puhastuslappi, millega puhastada aknad ja veelauad.  Lisaks kõigele muule on abiks ka paar ajalehte.

Akende pesemine

-  Peske aknaid pilvisel päeval, sest otsese päikese käes kuivavad aknad liiga kiiresti. Võtke korraga ette üks aken ning pärast selle pesemist liikuge järgmise juurde.

-  Alustage akende pesu seestpoolt ning pärast sisemiste poole pesemist liikuge väljapoole.

-  Akende sisemise poole puhastamisel pange vee kogumiseks põrandale ja aknalauale ajalehed või vanad kaltsud.

-  Järgmiseks kasutage aknapesurit või svammi ning niisutage aken seebiveega.

-  Seejärel kuivatage aken kuivatuskummiga, alustades ülemisest nurgast. Tõmmake kummiga ülevalt alla ning korrake protsessi kuni olete jõudnud vastasnurka. Kuivatage kuivatuskummi iga paari tõmbe järel. Nii väldite mustuse tagasisattumist klaasile.

-  Kuivatuskummi puudumisel kuivatage aken esmalt kuivatuslapi või käterätikuga ning seejärel poleerige klaas kokku kortsutatud ajalehega.
-  Viimaks kuivatage ka aknaraam.

Välimise poole pesemine

Akende välimise poole pesemise protseduur on sama mis sisemisel poolel. Kuna akna välimine pool on keskkonnast tulenevalt oluliselt mustem, siis peate sellega rohkem vaeva nägema.

Kui kasutate akna kuivatamiseks kuivatuskummi, siis liigutage seda võrreldes sisemise poolega ristipidises suunas. Näiteks, kui kuivatasite sisemise poole vertikaalselt, siis välimine pool kuivatage horisontaalselt. Nii näete pärast kuivamist,  kas kuivatustriibud (juhul kui on) on seespool või väljaspool ning saate selle koha üle käia.

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Lillesibulate istutamine

Sibullilled armastavad sooja ja valget kasvukohta. Enamus neist vajab kasvamiseks sõmerat, toitaineterikast ja vettläbilaskvat mulda. Vaid nartsissid taluvad savikamat pinnast, kuid mitte seisvat vett.
Lillesibulate jaoks kaevatava augu sügavus võrdub sibula kolmekordse läbimõõduga. Näiteks kui tulbisibula läbimõõt on 5cm, siis istutatakse ta  3x5=15cm sügavusele mulda.

Mõned näpunäited

Istuta sibullilli suuremate gruppidena, grupeeri neid värvuse, kasvukõrguse ja õitsemise aja järgi. Nii võid istutada mitu korvi ühesuguste lilledega üksteisega lähestikku. Suured värvilaigud pääsevad aias kevadel hästi mõjule.

Nartsissisibulate parim istutusaeg on august, siis on muld veel soe ja sibulad juurduvad kiiresti.  Nartsissid armastavad savikamat mulda ja nende sibulad mügridele ei meeldi.
Lumi- ja märtsikellukeste sibulad peaks mulda istutama esimesel võimalusel pärast nende muretsemist, sest sibulad on väga õhukese kestaga ja kuivavad ruttu.
Kuna lillesibulatel puudub kaitsev soomuste kiht, müüakse nende sibulaid pakendites saepuru sees. Lumi- ja märtsikellukesed kasvavad aastaid muretult samal kohal. Neid kaevatakse üles vaid paljundamise eesmärgil.

Püvilillede ja liiliate sibulad istutada viljakasse ja hästi vett läbilaskvasse mulda. Sibulad ei talu liigniiskust. Poest ostetud sibulad tuleks maha istutada võimalikult kiiresti, et vältida nende läbikuivamist.

Tulpide sibulad vajavad juurdumiseks jahedamat mulda. Nende parim istutusaeg on septembri lõpus või oktoobri alguses. Tulpe (välja arvatud Greigi- ja metstulbid) on soovitatav maast üles võtta igal kevadel peale lehtede kolletumist.
Krookuse sibulad pannakse maha samal ajal tulpidega.

Krookused on väga dekoratiivsed murus. Muruplatsile istutamiseks lõigata lahti sobiva suurusega murumätas, kobestada selle all olev muld või lisada värsket mulda, istutada sibulad vajalikule sügavusele suuremate gruppidena, seejärel paigaldada murumätas tagasi. Krookuse sibulad võivad maas olla aastaid, mõned sordid vajavad ülesvõtmist 3-5 aasta tagant.
Hüatsinte istutatakse  oktoobris. Hüatsindid õitsevad rikkalikumalt, kui võtta sibulad maast üles igal kevadel peale lehtede kolletumist

• Istutuskorv aitab tulbi- ja krookusesibulaid kaitsta  näriliste eest, väldib sortide segunemist  peenras ja muudab sibulate ülesvõtmise lihtsamaks.
• Varusta korvid siltidega, millele on märgitud sordinimi ja õie värvus ning taime kõrgus
• Väeta sibullilli kevadel paaril korral lämmastik- või kompleksväetisega.
• Kohe pärast õitsemist eemalda õievartelt seemnekuprad, jättes alles õievarred ja lehed. Nii ei keskendu sibul seemnete valmistamisele ja säilitab parema kasvujõu.
• Hoia üles võetud lillesibulaid õhulises, varjulises kohas.
• Sibulaid puhastades eralda tütarsibulad ning istuta need sügisel nt tagavarapeenrasse kosuma ja kasvama. Väikesed sibulad hakkavad õitsema 2-3 aasta pärast.
• Märgi sibula kolmekordne suurus  markeriga istutuskühvlile või puuvaiale. Nendega augu sügavust kontrollides on kindel, et sibulad saavad õigele sügavusele.

Plekkide eemaldamine nahalt

Naturaalsest nahast asjadelt plekkide eemaldamisel peaksite olema ettevaatlik. Kuna nahast asjad on enamasti kallid, siis tuleks plekkide puhul tegeleda ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimisega. Selleks kasutage nahakaitsevahendeid, mis ei lase plekkidel nii hõlpsalt tekkida.

Nahapuhastusvahendeid müüvad paljud tootjad. Nende kasutamisel jälgige hoolikalt kasutusjuhendit. Enne koduste vahendite kasutamist, soovitame esmalt alati kasutada poes müüdavaid lahendusi.

Lihtsad sammud nahapuhastamisel

Naha puhastamiseks järgige järgmisi lihtsaid võtteid.

Kui saate plekile kohe jaole, siis kasutage vedeliku eemaldamiseks puhast ja kuiva mikrokiust puhastuslappi. Seejärel kasutage pehmet ja niisket riidetükki ning pühkige määrdunud koht puhtaks. Kui pleki eemaldamine ei õnnestu, siis kasutage spetsiaalset plekieemaldusvahendit. Enne spetsiaalvahendite kasutamist plekil, testige seda mõne varjatud koha peal, veendumaks, et see ei riku materjali.