Prindi

Südame ja veresoonkonna töövõimet arendab kõige paremini suuri lihasrühmi koormava vastupidavusala harrastamine. Sellised alad on näiteks käimine, ujumine ja suusatamine. Südamele meeldib liikumine:

Liikumise kasuliku toime avaldumiseks piisab, kui kulutada selleks nädalas 1500-2000 kcal. Ei tohiks unustada eelsoojendust ja lihaste venitusharjutusi pärast treeningut.

Juba üksainus treening kutsub organismis esile lühiajalisi soodsaid muutusi - energiakulu kasvab umbes 3kordseks ning pärast harjutuste sooritamist langeb vererõhk. Pärast mõnenädalast regulaarset harjutamist võib hakata vastu võtma järgmisi kingitusi:

Käimine ja sörkjooks

Suurepärane terviseliikumine, mis sobib pea kõigile. Arendab hingamis- ja vereringeelundite vastupidavust, koormab suuri lihasrühmi, tugevdades ka lihaseid. Hiljem võib soovi korral liikumistempot tõsta ja hakata sörkima. Seejuures on tähtis leida endale sobiv koormustase. Koormus on paras siis, kui suudetakse sörkides sõbraga jutelda.

Ujumine

Kasulik liikumisviis nii vanadele kui noortele, nii algajatele kui kogenud tervisesportlastele. Parandab hapniku tarbimise võimet, muudab lihased tugevamaks, suurendab vastupidavust ja painduvust ning on hea lõõgastaja. Ei koorma liigeseid, sobib seepärast ka ülekaalulistele ja liigesekahjustustega inimestele.

Tantsimine

Loominguline ja naudingut pakkuv. Parandab vastupidavust ja lihasjõudu, hoiab liigesed liikuvana, parandab tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni. Pealegi saab tantsutuure võtta lähestikku teise inimesega ning see on just see, mida hing ihkab!

Jalgrattasõit

Parandab hapniku tarbimise võimet ning arendab kõige rohkem just jalalihaseid. Mõjub hästi tasakaalule ja koordinatsioonile. Sobiv liikumisviis ka ülekaalulistele, sest siin ei lange keharaskus jalgadele.

Suusatamine

Sobib hästi ka algajatele, kuna siin saab lumel libisemise kiirust vastavalt oma enesetundele kergesti reguleerida. Parandab hapniku tarbimise võimet, rakendab tööle mitmed lihasrühmad. Suusatamisele omased laia ulatusega liigutused teevad head eriti selja- ja õlalihastele.

Südamesõbralik toit

Sale joon, normaalne kolesteroolitase ja vererõhk - selle saavutamiseks on vaja õigesti süüa. Teades oma hinda ja soovides enda eest hoolitseda, sobib süüa maitsvalt, kuid kergelt. Südamele hea toit sisaldab vähe rasva ja rikkalikult kiudaineid, on hea maitsega, kuid mitte soolane. Selles on vähe kolesterooli ja küllastunud rasva.

Südamele ei meeldi rasv, sest

- rasv teeb paksuks. Ülekaal annab südamele lisatööd, tõstab vererõhku ja sageli ka vere kolesteroolitaset.

- rasvases toidus on palju küllastunud ehk teisisõnu peamiselt loomseid rasvu. Küllastunud rasvad tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Südamesõbralikus toidus on rasva vähesel määral ja seegi on suuremalt osalt taimerasv.

Tark süda

- valib väherasvaseid ja peamiselt taimerasva sisaldavaid toite;

- ei jäta rasvu toidusedelist täiesti välja, määrib leiva peale pehmet taimerasvu sisaldavat margariini, segab salatisse taimerasvu sisaldavat salatikastet;

- joob rasvata piima või hapupiima.

Süda peab lugu kiudainetest, sest

- rikkalikult kiudaineid sisaldav toit aitab alandada kolesteroolitaset ning vältida ülekaalulisust. Kiudained aitavad kaasa ka kolesterooli organismist eemaldamisele, samas annab muu toiduga võrreldes vähem energiat, kuid teeb kõhu täis ning lükkab edasi näljatunde tekkimise. Selles on alati ka palju vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.

Tark süda valib oma toidusedelisse iga päev rohkelt täisteratooteid, marju, puu- ja juurvilju.

Süda ei pea lugu soolast, sest

- rohke soolatarbimine tõstab vererõhku.

Kogu meie organismile vajaliku naatriumi saame loomulikul teel piimast, lihast ja kalast. Toidule pole naatriumivajaduse katmiseks üldse vaja soola lisada.

Kavalusi soolatarbimise vähendamiseks:

- Vähenda soolatarbimist tasapisi, maitsemeel kohaneb sellega paari nädalaga.

- Võrdle toiduainete pakendile märgitud soolasisaldust ning vali kõige vähem soola sisaldav variant.

- Asenda soola ürtidega, soolata maitseainetega ja tugeva maitsega köögiviljadega, nagu tomat, paprika, sibul, seller ja pastinaak. Kala maitsestamiseks sobib sidrunhape ja soolata sidrunipipar, tainale annab hea maitse hapupiim ja kohupiim.

Süda kardab kolesterooli

Toidu suur kolesteroolisisaldus tõstab tavaliselt vere kolesteroolitaset. Kolesterooli sisaldavad vaid loomsed toiduained. Tõelised kolesteroolipommid on munarebu, maks, krevetid, kalamari, või ja rasvased piimatooted. Maiusta nendega harva!

Silmailu pakub sale joon

Tee katse: mõõda oma talje. Üle 90 cm vööümbermõõt vihjab, et ülekaal võib hakata ohustama tervist. Tõusta võivad vererõhk, vere kolesterooli- ja suhkrusisaldus. Seega peaks igapäevases toidusedelis tegema otsustavad muutused. Allavõtmises pole midagi keerulist: kui süüa iga päev 500 kilokalorit vähem, väheneb kehakaal nädalaga poole kilo võrra. Need 500 kilokalorit saad kokku üsna väikeste muutustega. Näiteks: pane leiva peale rasvase vorsti asemel keedusink, pontsiku asemel hammusta kohvi kõrvale saia, asenda sokolaaditahvel banaaniga ning õhtune õlu mineraalveega ning oledki toidu kalorsust 500 kilokalori võrra vähendanud!

Pontsik - 290 kcal

Väike pirukas - 280 kcal

Pudel laagriõlu - 135 kcal

Pudel siidrit- 160 kcal

Kihiline hamburger - 575 kcal

Grillvorst - 235 kcal

Restoranipizza - 1235 kcal

Näiteid energia kulutamise võimalustest:

(60 kilo kaaluva inimese energiakulu pool tundi kestva tegevuse puhul)

Aeroobika, keskmise raskusastmega - 180 kcal

Jõusaalitreening - 170 kcal

Kõnd kiirusega 6 km/h - 120 kcal

Jalgrattasõit kiirusega 16-19 km/h - 180 kcal

Ujumine - 300 kcal

Koristamine - 90 kcal

Aiatöö - 160 kcal

Suudlemine, kallistamine - 30 kcal

Miks mitte rõõmustad oma südant

Treeningupäevik

Kui oled harrastanud liikumist vähemalt 30 min, tee rist ühte tabeli ruutu.

 

Allikas: Terviseleht

Joomla SEF URLs by Artio