Me ei kujuta oma igapäevast toidulauda ette ilma soolata, on ju soolane üks neljast põhimaitsest, mida inimese meeled on võimelised tundma. Kuid selle kõrval, et soola lisamine parandab paljude toitude maitseomadusi, on selle nautimisel ka varjuküljed. Üks suuremaid probleeme, mida keedusoola tarbimine ja eriti sellega liialdamine endaga kaasa toob, on teme omadus tõsta vererõhku. Peale vererõhu tõusu võib liigne keedusoola tarbimine põhjustada turseid, luua eelsoodumuse neerude haigestumiseks, ajuinsuldi või südameinfarkti tekkeks ja suurendada osteoporoosi ehk luude hõrenemise ohtu. Keedusoola liigtarbimine ja kõrgvererõhutõbi on osutunud südamelihaste haigusliku paksenemise ja südame vasaku kambri hüpertroofia põhjuseks. See seisund on omakorda südameinfarkti riski tõstjaks ja võib olla südamepuudulikkuse ja rütmihäirete põhjuseks.
Keskmiselt tarbitavas toidus on keedusoola umbes 14 g ööpävas, aitaks aga juba 3 grammist. Piisaks veerandist teelusikast ööpäevas, meie aga sööme selle asemel 2-3 teelusikatäit. Nii mõnelgi inimesel kutsub liigne soolatarbimine esile vererõhu tõusu. Et soola kasutamise vähendamine kellelegi kahjuks ei tule, võib seda kõigile soovitada. Seda on raske teostada, sest meid on lapsest saadik rohke soolaga harjutatud. Küsimus on maitseharjumuses, uusi maitsekogemusi tuleb juurutada juba lapsena.
Keedusool ehk söögisool on naatriumkloriid, poole soola kaalust moodustab naatrium. See on organismile asendamatu mineraalaine ja vajalik muu hulgas organismi vedelikutasakaalu regulatsioonis. Keedusool aga pole sugugi asendamatu. naatriumisisalduse menüüs tagavad juurviljad, marjad, puuviljad ja aedviljad.
Inglise teadlased hindasid, et kui neil päevane soolatarbimine väheneks kolm grammi, väheneks ajuhalvatuste hulk 22 ja südameinfarktide hulk 16 %. Sama suurt suremuse vähenemist ei saavuta ka siis, kui kõik kõrgenenud vererõhuga haiged välja selgitataks ja neile ravi määrataks.
On avastatud ka "abivahend", millega soola maitsega harjunud rahva enamik saaks mõne nädalaga üle minna vähesoolasele toidule. On välja töötatud soolatoode, Pansool, mis on ka paljudes riikides patenteeritud. Selles on vähem naatriumi (keedusoola tegelikku toimeainet), kuid lisatud magneesiumi, kaaliumi ja lüsiini, millega tekitatakse samasugune maitse nagu keedusoolal ehk naatriumkloriidil. Suurimad soola kasutajad on tegelikult leivatehased, lihatööstus, piimatööstus, kalatööstus, sööklad, toidurasvade tootjad, pooltoodete valmistajad ja - kodused majapidamised!
Kõrge vererõhuga eakad inimesed ei ole suutnud vähendada soola tarvitamist, kuigi neil oleks sellest kõige rohkem kasu. Paar aastat tagasi tehti maailma eri paikades uurimus soola kasutamise mõjust, mille järgi vererõhk tõusis vanuse suurenedes seda kiiremini, mida rohkem soola kasutati. Niisiis saab vanemas eas soolatarbimist vähendades oma tervise heaks palju ära teha.
Äraproovitud koduseid meetodeid soolatarbimise vähendamiseks.
· Kergenda oma menüüd üldiselt, sellega väheneb soolatarbimine iseenesest.
· Maitsesta toitu kõigepealt muude ainetega - sidruni, veiniäädika, maitsetaimede ja teiste maitseainetega.
· Õpi kasutama sibulat ja küüslauku (kuigi see võib tõmmata kaaskodanike piinlikku tähelepanu!). Õpi valmistama soolavabu maitsesegusid. Väldi soola lisamist!
· Loe kaupluses toiduainete kasutamisjuhiseid ja vali neist vähem soolased. Vähesoolase variandi võib leida nii leibade kui ka teiste pooltoodete hulgast.
· Makaronide ja riisi keeduvette pole vaja soola panna.
· Pärmitaignasse tuleb soola lisada, kuid küpsetamisretseptides on harilikult manööverdusruumi.
· Kokaraamatute retseptides võid soola poole võrra vähendada.
· Mine üle mineraalsoolale.
· Kasuta soolaseis toiduaineid harva ja kokkuhoidlikult.
· Vähesoolane toit hakkab hästi maitsema, kui soolasisaldus organismis ja süljes mõne nädala jooksul väheneb.
· Hoolitse selle eest, et sinu lapsed ei harjuks soolase toiduga.
Allikas: Terviseleht, Terho Toivoneni
