Naistepuna on üks põhjalikumalt uuritud ravimtaimi. Tema sisaldusaineid ja nende mõju on uurinud paljud teadlased. Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid.

Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud harilik naistepuna ehk Hypericum perforatum.

Naistepuna peletab hirmu

Umbes 5 miljonit sakslast kannatab pidevalt hirmu all. See võib põhjustada ka üksildustunnet. Hirmuseisundis peaks kõigepealt konsulteerima arstiga, kes määrab ka edasise ravi. Abiks võivad olla hingamisharjutused, lõdvestumistehnika. Kasu on ka naistepunast. 500-900 mg päevas teena aitab üsna hästi.

Nahahaigused ja haavad

Naistepunaõlil on antiseptiline toime ja ta sobib hästi haavade raviks. Seda on saada apteekides, kuid võib ka ise teha. Selleks on vaja värskeid naistepunaõisi, need asetada liitri oliivõli hulka ja lasta päikeselises kohas seista. 14 päeva pärast tuleks segu läbi sõela valada. Hoida hästi suletavas pudelis ja jahedas kohas. Naistepunaõlis leotatud lapp asetada haigele kohale, protseduuri korrata mitu korda päeva jooksul.

Spordivigastused

Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist.

Kasutatakse kompressina või siis asetatakse haigele kohale naistepunaõlis leotatud lapp.

Depressioonid

Depressiooni raviks on üsna palju erinevaid antidepressante, kuid hinnatud alternatiiviks nendele on ka naistepuna, mis juba alates 17.sajandist on tuntud kui depressioonide leevendaja. Erinevad uurimused on näidanud, et naistepuna aitab kerge ja keskmiselt raske depressiooni korral.

Naistepuna on saadaval teena, tinktuurina, õlina ja drazeedena. Õli võib lisada ka vannivee hulka.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig