Ravimina kasutatakse vilju ja lehti, mõnikord ka juuri. Korjatud vaarikamarju närvutamist päikese käes kuivatatakse neid edasi õhukese kihina laiali laotatult või kuivatis temperatuuril 50-60oC. Lehti kuivatatakse varikatuse all ja varred pestakse puhtaks ning kuivatatakse samamoodi kui marju.

Vaarikamarjades on suhkrut, orgaanilisi happeid, B-grupi vitamiine, eeterlikku õli, pektiine, park- ja värvaineid, karotiine, vase-, raua- ja kaaliumisooli, katehhiini, flavonoide ja antotsüaane. Lehtedes on C- ja E-vitamiini, karotiini, fenoolkarboksüülhapet jt.

Vaarikapreparaatidel on kuseeritust ergutav, verejooksu peatav, antibakteriaalne ja valuvaigistav toime. Alandavad vere suhkrusisaldust.

Vaarikapreparaate võetakse sisse külmetuse, kopsupõletiku, seedeelundite haiguste, kõhulahtisuse, kehvveresuse, kroonilise reumatismi, suhkrutõve, leetrite, neurasteenia ja krooniliste nakkushaiguste korral.

Välispidiselt tarvitatakse neid mähiste tegemiseks ekseemi, roosi ja rasutäppide puhul. Marjad on vastunäidustatud podagra- ja nefriidihaigetel.

Allikas: Terviseleht, Heldur Karro