Prindi

PihlapuuPihlakas on põhjamaa suur kingitus, sest ta on siin kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Rahvameditsiinis kasutatakse tema õisi ja marju (värskelt, kuivatatult, külmutatult), vähem lehti. Enne marjade kuivatamist oleks marju soovitav hoida õues külma käes 1 ööpäev ja kuivatada seejärel 40-60oC juures praeahjus või kuivatis. Marjad säilitavad raviomadused 2 aastat.

Marju korjatakse täisküpsusel, esimeste külmade saabumisel, sest marja maitse muutub külmade tulekul magusamaks, vähem mõrkjaks ja mahlasemaks. Marjades toimuvad külma mõjul biokeemilised muutused, toimub hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks. Marjades on tärklist, see samuti muutub suhkruks. Külm muudab isegi pektiinaineid. Lahustuva pektiinaine kogus suureneb ja mittelahustuv langeb. Õunhappe ja parkainete osakaal väheneb. Vanasti korjati marju metsast ja hoiti heinaküünis heinte sees, pööningul või aidas. Tänapäeval on kodudes külmikud ja marjadega toimetamine lihtsam. Korjame terved kobarad koos sinna kuuluvate lehtedega ja asetame ööpäevaks sügavkülma, et sellest valmistada mahla, siirupit või kompotti või jätame toorena kasutamiseks talve jooksul.

Biokeemiline kooslus

Beetakarotiini sisalduselt võistleb pihlakaga ainult porgand - mõlemas on seda umbes 9 mg 100 g kohta. Rikkalik on pihlaka C-vitamiini sisaldus (200 mg%), leidub veel P-vitamiini (2600 mg%), K-vitamiini, orgaanilisi happeid (kuni 3%), suhkruid (kuni 8%), pektiine, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Suhkruist leidub enim sorboosi (25%) ja mikroelementidest mangaani, rauda, vaske, ka fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad ka kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet - amügdaliini. Marjades on ained, mis on mikroobide ja bakterivastase toimega, säilivad hästi ja aitavad ka teistel toiduainetel käärimisprotsessi ära hoida. Ka lehed on väärtuslikud, sisaldades C-vitamiini (108 mg%) ja karotiini (35 mg%).

Pihlakas ravimina

Loomad kosusid, kui nende söögi sisse segati pihlakaid. Kanad hakkasid virgalt munele, kui sõid kuivatatud pihlakamarju. Ka sai lindude liha sellest hoopis meeldivama maitse.

Pihlakamarjad on head hüpertoonia, neerukivide, soolegaaside, ateroskleroosi, mao alahappesuse ja lümfinäärmete põletiku puhul. Tuntud on pihlakamarjad vee ajatina, süües 2 korda päevas 10 marja korraga, niiviisi 2-3 kuud.

Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist. Marjad on ühed tugevamad sooltes tekkinud mürkainete sidujad ja normaalse mikrofloora taastajad. Pihlakas leiduv sorbiit toimib kui sapiajati, veres langeb kolesterooli sisaldus. Pihlaka sorbiit on kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused.

Rahvameditsiin soovitab pihlakamarju kivitõbede puhul, vere tugevdamiseks, liigse vedeliku eemaldamiseks organismist, hingamiselundite haiguste ja reuma korral. Süües päevas 10 g värskeid marju või targalt valmistatud pihlakahoidist, küllastame organismi vitamiinidega. Sügistalvel süüa neid värskelt 1 supilusikatäis meega paar korda päevas enne sööki. Sama tõhusalt toimib ka mahl. Kuivatatud marjadest tehakse teed. Selleks võetakse 1 spl peenestatud marju 1 kl vee kohta, keedetakse 5 min ja lastakse seista 4 tundi, võib valmistada õhtul ka termosesse ja pruugitakse pool klaasi korraga 2-3 korda päevas. Hästi mõjuvad ka pihlakakeedis, siirup ja toorhoidised. Võib valmistada ka tinktuure ja õlitõmmiseid. Viimaste valmistamiseks võiks marjad eelnevalt purustada ja siis lasta seista tumedas nõus, soojas 2-3 nädalat. Hiljem kurnatult säilitatakse külmkapis ja kasutatakse kui ravimit või kui maitseainet.

Ülihappesusest tingitud haavandtõve korral peaks pihlakamarjadest hoiduma. Pihlakamarju võib kombineerida tees teiste ravimtaimedega. Tunnustuse on leidnud segutee kopsupõletiku puhul: 5 osa pihlamarju, 5 osa kibuvitsamarju, 3 osa võilillejuuri, 7 osa raudrohtu ja 2 osa viirpuumarju.

Teesegu hüpertoonia ja ateroskleroosi raviks: 1 osa pihlamarju, 1 osa võilillejuuri, 1 osa humalakäbisid, 1 osa kaselehti. Teesegu soolespasmide korral: 4 osa pihlamarju, 2 osa palderjanijuurt, 3 osa piparmündi ürti, 3 osa tilliseemneid.

Pihlamarjad toidu- ja maitseainena

Konserveerimine on siin olulisim. Toorelt tuleks kasutada eeskätt kui lisandit liharoogade juurde, seejuures tuleks eelnevalt ööpäev hoida külmutuses. Toorhoidisena (ka mahl) on kasutusel kui maitseaine. Sobib kastmete ja hautiste valmistamisel, magustoitudes värvikuse ja meeldiva aroomi andmiseks. Siirupit lisatakse ohtralt küpsetistesse ja magustoitudesse. Värske kobarana (sügavkülmutatult) sobib garneerida torte ja kooke. Konserveerimiseks sobib kasutada ka iseseisva või õuntega. Populaarne on pihlakaželee, -mahl, -siirup, -püree, -kompott, -moos.

Pihlakamahl

Vältimaks mahla kadu pesta pihlakad kobarates. Katkisurutud marjadest (kergelt eelnevalt külmutatud) võiks mahla külmalt pressida. Mahl pastöriseeritakse 80oC juures 20 min ja lisatakse 1 l mahla kohta 200-300g suhkrut. Otstarbekas on valmistada õuntega. Mahla võib kuumutada keedunõus ja valada siis kuumalt purkidesse-pudelitesse õhukindlalt.

Pihlakamarja kibeda maitse kaotamiseks võib neid kuumutada veidi 1%lises keedusoola lahuses (ca 15 min), seejärel nõrutatakse ja valatakse üle puhta keeva veega. Nõrutatud marju kasutatakse kohe keedise või kompoti valmistamiseks. Mõttekas on kobaraid ka marineerida (koos paradiisiõunte või ebaküdooniaga). Selleks eelnevalt marju leotada ööpäev külmas vees, väheneb mõru maitse.

Moosi valmistamiseks hoida eelnevalt marju ööpäev sügavkülmas. Marjad keedetakse eelnevalt katki ja lisatakse seejärel suhkur. Siirupisse keema asetatud marjad tõmbuvad krupsu ja muutuvad kõvaks. Võib valmistada ka teravamaitselist kastet ja ketšupit. Ärme unustame valmistamast ka arooniaäädikat.

Pihlakas sobib purki ka salatina iseseisvalt või õunte, pohladega. Siis surutakse marjad eelnevalt katki suhkruga. Keedetakse tasasel tulel 30 min. Maitsestada lõpus apelsinikoore või mahlaga. Purkidesse valatud salat suletakse õhukindlalt. Salat on ideaalne külma prae ja ulukiroogade juurde.

Pihlamari sobib nagu iga teine mari putrudesse, suppidesse ja praadidesse (uluki- ja lambaliha hautistesse).

Pihlaka-rukkijahupuder

1 liiter vett, 1 1/2 kl rukkijahu, 1 tl soola, 1-1 1/2 kl pihlamoosi või eelnevalt keedetud marju.

Süüakse piima, kohvikoore või hapukoorega.

Pihlaka-riisisupp

2 liitrit vett, 1/2 tl soola, 2 kl pihlakaid, 1 kl suhkrut, 1/2 kl rosinaid, 1/3 kl riisi.

Pihlakad surutakse eelnevalt katki ja siis keedetakse kõik koos kuni riis on pehme.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio