Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu.
Purustatud seemneid on soovitav kasutada soolavaeses dieettoidus. Et eeterlikud õlid seemnetest paremini eralduksid, hõõrutakse neid vähese soolaga. Sügavkülmutatud till on küllaltki vesine kraam, teda tasuks valmis hakkida karpidesse. Kaunistuseks ei kõlba, kuid toor- ja keedetud toiduainetest valmistatud salatitesse võib teda lisada.
Kuivatatud tilli võib jagada säilitamiseks peeneks ja varstilliks. Varsi kasutatakse kalatäidises, suppides, peentill aga eranditult kõikides toitudes.
Soolamiseks ja sügavkülmutamiseks koristatakse till õitsemise alguses, pestakse, nõrutatakse, hakitakse koos vartega (soola võetakse 1 kg kohta 250 g). Soolamiseks hakitud till segatakse soolaga, tambitakse tihedalt purkidesse ja peale valatakse veidi õli, hoitakse jahedas ruumis. Tillile võib segada ka peterselli lehti. Lauaäädika valmistamiseks kasutame ilusaid õisikuid. Kasutamiskõlblik on 3 nädala pärast. Äädikapudelisse võib lisada veel peterselli-, selleri lehti ning küüslauku. Kasutatakse aedviljasalatite, suppide ja kalatoitude maitsestamiseks.
Tilli tuleks toitudes rohkem kasutada, mitte üksnes kui maitseainet, vaid kui toiduainet. Nii võime valmistada külmi kastmeid, kus segatakse 1 kl hapukoore või majoneesiga sama kogus tilli. Suvel tuleks lauamargariinile või võile ilmtingimata lisada tilli, segada, vahustada korralikult kogu hulk, et võileivapealne oleks nägus ja aromaatne. Loomulikult võib saia või leiva peale teda kuhikuna panna ilma eelneva segamiseta. Toorsalatitesse tuleks lisada võrdses koguses teiste toiduainetega, alles siis tunneme tilli kui toiduaine tõelist raviomadust. Suuremal hulgal tilli on võimalik kasutada ka külmades kohupiimakastmetes.
Tillifrikadell
1 kg keedetud kala, 2 muna, 1 kl hakitud tilli, kalaleent, soola.
Luudest puhastatud kala laseme läbi hakklihamasina, lisame hakitud tilli, muna ja soola. Peale taignaks sõtkumist teeme pallid ja keedame kalaleemes 3-5 min. Leemest võib teha supi frikadellidega aga ka süüa palle leemekastme ja kartuliga.
Tillifrikadelle võib teha ka toorest hakkmassist, muna sel juhul 1 kg kohta ainult 1, veeretatakse riivsaias ja praetakse rohkes õlis või keedetakse peadest ja selgroost valmistatud leemes (ilma paneerimata).
Toitev suvesalat
500 g keedetud kala, 0,5 kg kartuleid (keedetud), 8 tomatit, 1 kl tilli, soola, hapukoort või majoneesi.
Soovitan nüüd sügisel tilli külvata talve alla. Olen seda alati ühe väikese peenrajagu teinud ja esmane varajane till mais on laual. Saak saabub 10 päeva varem ja kui veel kile või katteloori alla panna, saab saagi veelgi varasemaks nihutada. Till on vähenõudlik kultuur, vajab üksnes kevadist niiskust.
Viimastel aastatel on koduaias hakatud kasvatama teist aedtilli vormi, põõsastilli, mis on tunduvalt saagikam ja püsib külmade tulekuni aina võsudes ja laienedes. Põõsastill on küll vähem aromaatne, kuid toimeained samad. Isegi mitteametlike andmete puhul on tõdetud tema suurt raua ja joodi sisaldust. Tasub kindlalt kasvatada, seejuures isegi istikuid võib ette valmistada, areneb kiirelt peale istutamist, mida tavatilli puhul ei õnnestu.
Allikas: Terviseleht
