Prindi

altKibuvitsa liike on palju. Levinuim meie alaldel on metskibuvits, pehme kibuvits, harilik kibuvits e orjavits. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. XVII saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks.

Metskibuvits on ca 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. Punased õied paiknevad 1, 2 või 3 kaupa. Metskibuvits õitseb juunist augustini. Viljad on väheldased, siledad, kerajad ja säilivate tupplehtedega marjad, mis valmivad augustis-septembris. Ravimina ja toiduna kasutatakse vilju, mida korjatakse enne külmade tulekut täiesti valminuna. Külmunud marjad kaotavad oma raviomadused. Kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril 90-100° C, õigesti kuvatatud droog peab olema punaks-pruuni või kollast värvi. Tee valmistamiseks kasutatakse ka õisi ja lehti.

C vitamiini ja karotiini rohke sisalduse tõttu on kibuvits unikaalne ravimtaim. Väärtuslikuks südamele teeb tema rohke kaaliumi soolade sisaldus.

Kibuvits ravimtaimena

Juba 2-4 kibuvitsamarja suudab korvata meie C vitamiini vajaduse päevas. Nad suudavad parandada ka ainevahetushäireid ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Kibuvitsapreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, üldtugevdav, põletiku- ja ateroskleroosivastane ning verejooksu peatav toime, nad reguleerivad organismis toimuvaid hapendumisprotsesse, suurendavad hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile.

Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C vitamiini kaotus. Kibuvitsa preparaaate kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendi vaeguse, neeru ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõbe. Kibuvitsamarjadest tehtud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste jm kehavigastuste puhul.

Kibuvitsamarja teed on parem valmistada termoses ja hoida seal vähemalt 24 t. Piisab 1 spl marjadest 2 kl keevale veele. Võib valmistada ka purustatud marjadest, sel juhul on seisuaeg lühem. Teed juuakse 1/2 kl kaupa 2 korda päevas. Vastavalt haigusele võib ka kombineerida kibuvitsamarju teiste ravimtaimedega. Nii sobib näiteks juurde lisada reumateele võilille juuri, raudrohtu, pihlakamarju ja viirpuu õisi.

Retseptid

Kibuvitsamarjasupp

1 l lahjendatud õunamahla (või vett) ja tükeldatud õunu, 1 kl puhastatud kibuvitsamarju, 2 spl kartulijahu, maitse järgi suhkrut.

Värsked kibuvitsamarjad keedetakse klaasjaks õunamahlas, lisatakse tükeldatud õunaviilud, suhkur. Kartulijahu segatakse vähese külma veega, valatakse supisse ja lastakse korraks keema. Õunamahla ja õunte asemel võib kasutada ka sidrunimahla. Kibuvitsamarjadest võib valmistada tarretist zelatiiniga, mannavahtu või kreemi. Loomulikult sobib talveks valmistada keedist ka koos teiste marjadega või kompotti.

Ebaküdoonia- kibuvitsamarja kompott

500 g ebaküdooniavilju, 1 l vett, 500 kibuvitsamarju, 500 g suhkrut.

Veest ja suhkrust keedetakse siirup. Ebaküdoonia viljadest eemaldatakse seemned, viljad lõigatakse ratasteks, mida keedetakse siirupis 5-7 min. Segu tõstetakse purkidesse, lisatakse poolitatud, seemnetest puhastatud ja hästi pestud kibuvitsamarjad ja kuumutatakse purke veel 10 min 80°C juures. Kaanetatakse õhukindlalt.

Kibuvitsakaste

Kibuvitsamarjad keedetakse vähese veega pehmeks, hõõrutakse läbi sõela, lisatakse maitse järgi suhkrut, punasesõstramahla, kaneelipulbrit ja natuke soola. Keedetakse tasasel tulel 10-15 min, suletakse õhukindlalt purkidesse.

Salat koos kõrvitsaga, kahekordselt tervislik

1 kg kõrvitsatükke, 300-400 g puhastatud kibuvitsamarju, 4-5 kl vett, 1 1/2 kl suhkrut, 10-12 nelgitera, tükike kaneelikoort, maitse järgi äädikat.

Marinaad keedetakse valmis ja sellesse pannakse kõrvitsalõigud ja kibuvitsamarjad, peale vajutis. Hoitakse jahedas järgmise päevani, et keetmisel vältida kõrvitsa ja marjade lagunemist. Peale kõrvitsa klaasistumist keetmisel valatakse kuum salat purkidesse ja suletakse kohe õhukindlalt.

Kindlalt tuleks ära kasutada ka seemned. Kõigepealt seemned hõõrutakse külmas vees siledaks, kuivatatakse ja tuulutatakse karvad välja. Kasutamisel võiks neid jahvatada peeneks. Sobib valmistada jooki, lisada putrudesse, küpsetistesse.

Marju võib säilitada kuivatatult (kuivatada +80-90°C), kuid mitte sügavkülmutatult. Sel juhul seemnetest pole vaja puhastada, küll aga lõigata ära õiejäänused. Tee keetmiseks võiks marjad ka purustada, sel juhul valmib tee 15 minutiga. Üksnes kurnata tuleks läbi tiheda sõela.

Sügavkülmutada võiks eelnevalt hapus mahlas või siirupis (ka suhkruga maitsestatud mahl) kuumutatud, puhastatud kibuvitsamarju, sel juhul on ka raviomadused enamuses säilunud.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio