Rabamurakast kui väga omapäraselt kujuneva kasvuareaaliga taimest ja tema raviomadustega ning maitsvate ja aroomikate marjade headusest võiks kirjutada palju. Ega see olnudki päris juhus, et Oskar Lutsu viimaseks surmaeelseks sooviks olevat olnud süüa veel kas või kordki murakamoosi.

Ravimdroogina hinnatud murakalehti korjatakse mais, õitseajal. Aga kui murakale lähete, siis vaadake pisut ringi. Murakataimed ei kasvata marju igal pool, kus nende lehti leiate - suured taimelaigud võivad olla ühegi marjata. Need on murakate isastaimed, mis kasvavad reeglina viljakandvatest emastaimedest eraldi. Mõni niisugune isastaimede kasvukoht tulekski vaadata juba tänavu tulevakevadiseks lehtede korjamiseks välja. (Muide, taimi ei ole raske eristada ka isas- ja emasõite erisuse järgi.) Isastaimede koguarv on emastaimede omast keskmiselt kolm korda suurem ja sealt korvitäie lehtede harvendamine ei tohiks teie marjamaa saagile küll mõju avaldada.

Murakate korjamisest

Murakamarju korjatakse siis, kui nad on alles punased, ei ole veel kollaseks ega pehmeks muutunud. Kui satun murakale minema pisut hiljem, siis kui osa marju on juba valminud, võtan lisaks korvile kaasa ka mannergu(d). Valminud lähevad sinna, korvi pannes oleks neist suur osa mahla juba enne koju jõudmist kaduma läinud.

Murakaid korjatakse siis, kui nad on punased.

Murakaid punaselt korjates jäävad viljatuped ehk -tupsud (kuidas neid ka ei nimetata) külge, kergesti eraldatavaiks muutuvad nad marjade kollaseks küpsedes. Kui kodus marju puhastatakse, visatakse tavaliselt marjatupsud prügikasti. Kes aga arvab, et ta ei ole nii rikas, et ravimit prügikasti visata, võiks need tupsud valgel paberil või riidel ära kuivatada. Neil on samasugused raviomadused kui murakalehtedel - omavad tugevat põletikuvastast ja kootavat toimet.

Mis head teeb murakatee

Tee valmistamiseks võetakse 2 teelusikatäit peenestatud droogi ühe klaasi keeva vee kohta, lastakse tõmmata soojas kuni 10 minutit ja kurnatakse. Teed soovitatakse juua neeruhaiguste puhul, ka vedeliku kogunemisel kehasse (tursete tekkimisel), see kiirendab vedeliku eemaldamist organismist. Tee toob leevendust reuma- ja podagravalude korral, parandab ainevahetust ja soodustab liigestest soolade eemaldumist. Palaviku ja köha puhul paneb see tee kuumalt jooduna higistama ja teeb köha lahti. Soolteverejooksu korral toimib murakalehe- või tupsutee verejooksu peatavalt.

Seedehäirete (kõhulahtisuse) vastu soovitatakse teed: 1 spl droogi ühele klaasile keevale veele ja lastakse tõmmata vähemalt 1/2 tundi. Tarvitatakse kurnatuna jahtunult.

Vastunäidustuste ja negatiivsete kõrvalmõjude kohta andmeid ei ole. Tõenäoliselt seetõttu ei olegi kirjandusest leida ka päevase kasutamise päevanorme. Tavaliselt ei jooda ravimteed üle 2-3 klaasi päevas.

Skandinaaviamaades on rabamurakaid (marju) ja nende leheteed tarvitatud skorbuudi raviks. Siberis on ravitud leheteega kusepõiehaigusi.

Allikas: Terviseleht, Heino Sõrm