Botaaniliselt loetakse rabarberit juurviljaks, kuigi kasutatakse enamasti nagu puuviljagi: kompotiks, kisselliks, kookides ja tortides. Temast tehakse veel ka zeleed.

Rabarberi laialdase kasutamise pohjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Mida paljud kindlasti ei tea - rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde.

Esimesed ornad varred tulevad kasvuhoonetest müüki juba veebruaris. Alates aprillist on saada ka avamaal kasvatatud taimi.

Rabarber on rikas mineraalainete poolest. Ta sisaldab palju kaaliumi, mis puhastab organismi jääkainetest. Peale selle leidub rabarberis veel magneesiumi ja rauda. Naatriumi ja kaaliumi sisaldus on hea südamele ja vereringele. Ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kel esineb probleeme neerudega. Rabarberites leiduv oblikhape moodustab koos kaltsiumiga kristalle, mis voivad ladestuda neerukividena. Oblikhappe tottu ei tohiks rabarberit keeta alumiiniumpotis. Rabarberis sisalduv õunhape mojub puhastavalt verele ja reguleerib soolte tegevust.

Rabarberi varred voivad olla hele - voi tumepunased,aga ka rohelised. Koige populaarsem on punane sort. Rabarberit ei säilitata kaua. Ta püsib värskena mitu päeva, kui varred keerata niiskesse rätikusse ja panna külmkappi.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig