Prindi

altTroopilisest Kesk-Ameerikast (Mehhikost) pärinev üheaastane rohttaim kasvab tänaseni seal ka metsikult. Euroopasse jõudis taim 16.sajandil, tema raviväärtust aga hakati hindama alles XIX saajandil.

Toiduks ja ravimiks kasutatakse kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Tänaseks on puhastatud seemned toidupoodides müügil, seega mugav kasutada. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögiviljade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu ka jõululaualt.

Kõrvitsa biokeemiline kooslus

Kõrvits ei anna palju kaloreid, kuid sisaldab ohtralt organismile ülivajalikke aineid. Viljalihas on suhkruid, mineraalaineid nagu kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, rauda, vaske, fosforit, koobaltit; vitamiinidest A, B, E, PP, C ja karotiini. Seemned on õlirohked (52%), sisaldavad fütosteriine, palmitiinhapet, amiinohappeid, C-vitamiini, karotinoide; mineraalaineid; orgaanilisi- ja limaaineid. Kõrvitsat kutsutakse "miniapteegiks" tänu oma mitmekülgsele keemilisele kooslusele. Tänaseks on arstiteadus hakanud lugu pidama kõrvitsast kui dieettoidust. Meie aedades kasvatatav kõrvits ei jää maha oma maitse ja raviomadustelt arbuusist.

Kõrvits kui ravim

Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits soole-, eriti jämesoole põletike puhul ravimiks. Ka kõhukinnisuse korral on kõrvits asendamatu (sobib toorelt söömiseks nagu arbuusi viile). Pektiinained aitavad eemaldada organismist kolesterooli ja on üks ateroskleroosivastane vahend. Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Soovitatakse unetuse korral juua kõrvitsamehu koos meega.

Et kõrvitsamehu (ka supina, salatina, pudruna) soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist, siis on kõrvits neeruhaiguste, podagra ja maksahäirete korral omal kohal. Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitlust parandav. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga 1/2 kl kaks korda päevas. Soovitav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetushäiretel. Hüpertoonia, maksa- ja neeruhaiguste, ainevahetushäirete korral soovitatakse ravikuuriks 3-4 kuud järjest, tarvitades päevas toorena 0,5 kg või keedetult 2 kg. Mädanevatele haavadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mida sageli vahetatakse. Toorest või keedetud kõrvitsat soovitatakse imetavatele emadele. Soolte tegevuse parandamiseks on omal kohal seemned, mida võib süüa 2-3 kl päevas (toored)! Mugavam on kasutada kuivatatud, purustatud seemneid koos meega. Seemned on kasutusel kui ussiajati, eriti lameusside puhul, süües neid vähemalt 100 g päevas. Seemned oma suure kalorsuse, hea toitainelise koosluse ja pähklimaitselisuse tõttu on suurepärane toidulisand küpsetistes ja putrudes.

Organismi, eeskätt soolestiku puhastajana soovitatakse seemneleent, milleks purustatud seemneid keedetakse rohkes mees (koos kestadega) vesivannil. Peale keetmist kurnatakse seemned välja ja juuakse vedelikku 20-30 min enne sööki (2 kl päevas) ja nii 3 päeva järjest. Sellega kaasnevalt soovitatakse teha ka klistiiri kuni soolestiku täieliku puhastumiseni.

Sama eesmärk on ka kestadest puhastatud, purustatud ja meega segatud pastal. Võib süüa iseseisvana või saia kattena hommikuti, seda samuti 3 päeva järjest. Korraga süüakse vähemalt 100 g seemneid.

Farmaatsiatööstus on kõrvitsat kasutanud karotiini toorainena.

Toite kõrvitsast

Oleme harjunud kasutama rohkem viljaliha ja seda salatina ning suppidena. Väga maitsvad ja toitvad on varased, esimesed täiskasvanud lehed salatites ja suppides. Tavalise magushapu marinaadiga kõrvitsasalati kõrval on hulgani võimalusi toorsalatite valmistamiseks ja seda aastaringselt.

Kõrvits sobib kokku hapumaitseliste marjadega, puuviljadega ja mahladega, saades magusamaitselise salati, kuid teda võib valmistada ka teravamaitselisena. Viimasel juhul sobivad mädarõigas, sibul, ka küüslauk, kastmeks majonees (õli).

Kõrvits on sobilik toiduaine soojade salatite valmistamisel, ka segasalatina.

Soe sibula-kõrvitsasalat

500 g kõrvitsat, 125 g sibulat, 500 g haput õuna, 2 spl õli; maitseks ingveri, sidrunikoort, kaneeli, koriandri pulbrit, 175 g suhkrut, veidi soola.

Sibula ja kõrvitsakuubikud hautatakse õlis, lisatakse õunakuubikud ja maitseained. Hautatakse koos ca 20 min ja süüakse soojalt prae kõrvale või iseseisvana röstsaiaga (võib ka talveks hoidistada, sulgedes õhukindlalt purkidesse).

Eriti tervislikud on hommikupudrud nagu tatra-, riisi-, manna-, maisi- või hirsipuder riivitud kõrvitsaga (lisatakse pudrule valmimisse lõpus).

Kõrvits sobib köögivilja hautistesse, suppidesse, aga ka iseseisvana praetult kas taignas või jahus veeretatult. Kõrvitsast võib teha omletti, pudinguid, vormiroogasid, pannkooke ja küpsetisi.

Kõrvitsapudingut võiks teha koos puuviljadega, eriti maitsev koos õuntega. Tihendainena riis või manna, muna-piima segud.

Meie vanaemade tarkusest on teada, et jõulusaiad valmistati kõrvitsaga, kuna siis püsib sai pehme jõulust vana-aasta õhtuni. Ilus kollane sai, ei mingit safrani lisamist, maitsegi hõrgutav.

Jõulusai

1 kg jahu, 50 g pärmi, 2 kl leiget piima, 1/2 kl suhkrut, 2 munakollast, 300 g riivitud kõrvitsat, 1 tl soola, 200 g küpsetusmargariini, 1 kl paisutatud rosinaid, 1/2 kl sukaadi.

Taigen tehakse eelkergitusega ja kogu jahu juurde sõtkumisel lisatakse ka ülejäänud toiduained ja riivitud kõrvits (võib ka eelnevalt valmistatud püreega). Peale korralikku kergitamist küpsetatakse keskmises kuumuses ca 40-45 min. Ahjust välja võtmisel valatakse saiadele sulavõid ja riputatakse peale tuhksuhkrut.

Jõululauda võiks kaunistada kõige muu ja parema kõrval ka kõrvitsakook. Maitsev on see lihtne kook, kuid pühade puhul võiks ta katta veel vahukoorega ja kaunistada puuviljade, marjadega.

Taigen: 200 g jahu, 100 g küpsetusmargariini, 2 spl suhkrut, noaotsatäis soola.

Täidis: 300 g kõrvitsat, veidi soola, 2 spl sidrunimahla (1 sidruni mahl pigistada), 40 g võid, 100 g suhkrut, 2 muna, 1/2 tl kaneeli ja ingveripulbrit, 1 spl tärklist, riivitud sidrunikoor.

Jahu ja margariin segatakse kätega sõmeraks. Lisatakse suhkur, sool ja 3 spl külma vett. Segatakse kuni käte küljest lahti lööb, vormitakse pallike. See vajutatakse kahe käe abil vormi põhja nii, et ääred jääks 3 cm kõrguseks. Lastakse taignal seista vormiga külmkapis 30 min. Kõrvits tükeldatakse, hautatakse vähese vee ja sidrunimahlaga ca 10 min. Jahtunult purustatakse mikseris. Või ja suhkur vahustatakse, lisatakse ükshaaval munakollased, maitseained, tärklis ja kõrvitsapüree. Taigen pannakse küpsema külma ahju ca 20 min. Seejärel pannakse peale täidis, kuhu on vahetult lisatud vahustatud munavalge.

Jõuluõhtuks sobiks ka kuum kõrvitsaglögi.

Kuum kõrvitsajook

100 g vett, 0,5 l õunamahla, 0,5 l kõrvitsamehu, maitse järgi suhkrut, 1 sidruni mahl, kaneeli, ingveri, sidrunikoort.

Maitseained keedetakse vees, kurnatakse, lisatakse mahlad, maitsestatakse suhkruga ja kuumutatakse keemiseni. Punase värvuse saamiseks võib osa õunamahla asendada jõhvika või punasesõstra mahlaga.

 

 

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela

 

Joomla SEF URLs by Artio