Prindi

Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Peamised õhureostuse allikad ei asu õues, vaid siseruumides, mistõttu võib siseruumide õhukvaliteet olla võrreldes välisõhuga kaks kuni viis korda halvem. Järgnevalt on esitatud lühike loetelu võimalikest siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest:

 

Nagu loetelust nähtub, ei ole just kerge hoiduda õhusaasteallikatest, mis halvendavad oluliselt õhukvaliteeti ning võivad põhjustada terviseprobleeme. Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni.

Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks kasutada kolme strateegiat: eemaldage ja vähendage saasteallikaid, parandage õhuvahetust ventilatsiooni abil ning kasutage õhupuhastit.

Saasteallikate vähendamine ja eemaldamine

Esimese asjana tuleks vähendada saasteallikaid. Kontrollige või laske kontrollida regulaarselt kütteseadmeid. Veenduge, et korstnad ja torud oleksid terved. Kui teie kodus on ventilatsiooniseade, siis vahetage filtreid regulaarselt, ent mitte harvem kui kord aastas. Ärge ostke odavaid materjale ning juba poes tugevalt lõhnavaid materjale.

Niiskusprobleemide ja hallituse esinemisel peaksite astuma otsustavaid samme niiskuse vähendamiseks ja ventilatsiooni parandamiseks, sest hallitus on tervisele väga kahjulik.

Õhuvahetuse parandamine

Õhuvahetuse tagamine ja parandamine on samuti väga oluline. Majade akende vahetamisega saavutatakse mõningane energia kokkuhoid, ent õhu-ja elukvaliteet ruumides väheneb drastiliselt. Kohtventilaatorite paigaldamine kööki ja vannituppa annab mõningast efekti, ent elu-ja magamisruumid jäävad ventileerimata. Ainsateks lahendusteks on keskse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine või soojatagastusega kohtventilaatorite paigaldamine elu-ja magamistuppa.

Kui kasutate kemikaale, siis tagage tegevuse ajal ning ka pärast seda piisav ventilatsioon ja õhuvahetus. Aitab ka akende avamine ning tuuletõmbuse tekitamine. Tugevalt lõhnavate kemikaalide ja värvide kasutamine võiks toimuda siseruumidest väljaspool. Ärge kunagi segage kemikaale kokku, kui tootja just ei näe ette teisiti.

Akende avamine paaril korral päevas parandab õhu kvaliteeti akende avatud oleku ajal ning lühikeseks ajaks pärast akende sulgemist, ent niipea kui kaob värske õhu pealevool ja saastunud õhu eemaldumine, tõuseb saasteainete tase endisele tasemele. Sellest tulenevalt on oluline ventileerida ruume pidevalt.

Õhupuhasti kasutamine

Õhupuhastid ei ole loodud gaasiliste osakeste eemaldamiseks, ent eemaldavad väga efektiivselt lenduvaid osakesi. Turul on saada mitmeid õhupuhasteid, mille hind kõigub suurel määral. Õhupuhasti efektiivsust mõõdetakse tema saasteainete eemaldamise võimekuse alusel. Õhu filtreerimise hulka mõõdetakse selle alusel, kui palju õhku läbib filtreid (kuupmeetrit minutis). Ostmisel peaksite võrdlema mõlemaid näitajaid (efektiivsust ja kubatuuri minutis).

Õhupuhastajaid on kolme tüüpi: mehaanilised, elektroonilised ja ionisaatorid. Mehaanilised seadmed puhastavad õhku filtrite abil. Elektroonilised kasutavad elektrivälja, püüdmaks laetud osakesi. Ionisaatorid kasutavad samuti laetud osakeste eemaldamise meetodit. Lisaks on saadaval ka kombineeritud seadmeid.

Õhuvahetaja võimsus võiks olla selline, et see suudaks tunnis puhastada vähemalt 2/3 ruumi kubatuurist (alternatiivina 2/3 ruumide pindalast).

Saastatud siseõhus viibimine on pikas perspektiivis tervisele kahjulik, mistõttu tuleb õhukvaliteedile tähelepanu pöörata. Rakendades ülaltoodud meetmeid, võite kindel olla, et Teie ja lähedaste tervis ei ole ohus ning saate kergemalt hingata.

Joomla SEF URLs by Artio