Nokitse.ee

Mootorratta ja paadi kindlustamisest

Enne oma äsjaostetud mootorrattaga teele asumist või paadiga kevadisi laineid püüdma lähete soovitame mõelda natuke oma investeeringu kindlustamise peale. Tihtipeale ostetakse mootorrattad kuid enamgi veel paadid just investeerimise eesmärgil seega peaks selle kindlustamine olema prioriteediks.

-          Hinnake oma olukorra spetsiifikat. Mootorratta või paadi kindlustamine erineb mõneti auto või elamupinna kindlustamisest. Kui olete soetanud või ise ehitanud mootorratta, millel on väga spetsiifiline värvikate, võite saada kindlustusest lepingu, mis kaitseb Teid kahjustuste eest, mis võivad kuluka värvitöö rikkumisega seotud olla. Paadi kindlustamisel on samuti võimalik leppida kindlustajaga kokku täpsete lepingupunktide osas ning näiteks kindlustada kalastusvarustust ja puksiirteenuste korvamist. Kodu kindlustamisel paadi oma varadesse kirjutamise korral Te tõenäoliselt selliste kahjude eest end ei kaitse.

-          Kindlustusagentidega konsulteerides valige välja pakkuja, kes võimaldab Teil kindlustada kõige laiema spektriga kahjude vastu. Enne otsuse vastu võtmist soovitame ka Teiste paadi ja mootorrattaomanikega sel teemal vestelda ning koguda infot nende kogemustest.

-          Mitmed kindlustusepakkujad pakuvad Teile standardlepingut, mis ei erine oluliselt auto kindlustamisest. Leidke pakkuja, kellega on võimalik kokku leppida täpsemate lepingupunktide osas, sest kalli vara kindlustamise mõte on ju ikkagi mistahes kahjude tekkimisel nende kindlustuse pakkuja poolne korvamine.

Auto valmisolek kevadeks

Lumi hakkab vaikselt taanduma, ilmad lähevad päikselisemaks ja kevad hakkab jalga ukse vahele seadma. Tegemist on ajaga, mil kodustes majapidamistes lükatakse aknad valla ja alustatakse kevadise suurpuhastusega. Seejuures ei tohiks unustada oma sõidukit kevadeks puhastada ja hooldada. Olenemata sellest, kas teostate hooldustöid ise või palkate selleks spetsialisti, peaks hoolde lõpuks olema külmast talvest ja suurtest lumevallidest räsitud masin valmis kevadest suvekuumusesse tuiskama. Alljärgnevalt toome välja mõned soovitused, millele keskenduda.

Loe autoomaniku kasutusjuhend hoolikalt läbi ja lase teostada seal nimetatud hoolded. Hooldejuhend kätkeb endas terviklikku nimekirja kõigist nõutud hooletest ja lisainfot ohtude kohta nende teostamisel ja muu säärase kohta.

Korista segadus autos, puhasta vaibad ja aknad, pühi esitulesid niiske lapiga, et neid mitte kriimustada. Lase auto korralikus käsipesulas puhtaks pesta. Kindlasti ära unusta teha pigieemaldust, sest talvistes oludes kipuvad just need väikesed mustad täpikesed koos teesoolaga Teie auto värvikatet kõige rohkem kahjustama. Soovitame ka kindlasti autot vahatada. Eeloleva päiksekuumuse, kevadvihmade ja tolmavate tänavate eest kaitseb Teie auto kere kõige paremini korralik vahatamine.

Loputa jahutusradiaator vanast jahutusvedelikust vastavalt hooldejuhendile puhtaks. Jahutusvedeliku taset, tosooli kontsentratsiooni ja seisukorda tuleks kontrollida perioodiliselt. Igakuiselt oma sõiduki määrdeainete ja jahutusvedelike seisukorda kontrollides võite mitmeid probleeme ennatlikult vältida. Jahutusvedeliku kontrollimisel ärge unustage auto mootoril lasta enne radiaatorikorgi avamist maha jahtuda!

Laske mootori jõudlusprobleemid nagu tühikäigul pöörete hüplemine, tõrked käivitamisel ja mootori suvalised seiskumised üle vaadata ja vajadusel parandada. Selliselt vähendate kütusekulu ja väldite väikeste probleemides suurteks ja kulukateks muutumist.

Kehvasti töötav konditsioneer tasub lasta tehnikul üle vaadata. Vanemate sõidukite konditsioneeride üheks suuremaks probleemiallikaks on osooni kahjustavate kemikaalide õhku pihustumine. See saab juhtuda aga vaid puuduliku ja halva hoolamise korral.

Vahetage mootoriõli vastavalt hooldejuhendile. Mitmed uuringud on näidanud, et õlivahetus on hoole, millele pööratakse kõige vähem tähelepanu. Kahjuks on aga tegemist mootori eluiga ja töökindlust silmas pidades tegemist võib-olla kõige olulisema tööga. Õlivahetuse käigus filtrit vahetades soovitame üle kontrollida ka kõik muud filtrif(õhu,kütuse jms).

Kontrollige rehvide, ka varurehvi, seisukorda. Laske rehvidel enne rõhu kontrollimist maha jahtuda. Ebatasane kulumine, vibratsioon, ühele poole kaldumine ja ebatasasused rehvi pinnal viitavad probleemidele veermikus.

Ärge unustage transmissiooni. Väga kulukate remonditööde vältimiseks teostage korralisi hooldusi.

Ohutuse ja mugavuse huvides soovitame kontrollida tulesid ja pirne. Läbipõlenud pirnid ja kulunud kojamehed vahetage ära. Täitke aknapesu vedeliku paak suvise lahusega ja vajadusel vahetage tuuleklaasi.

Vitamiinid aknalaual

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid

1. Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga.
2. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt.
3. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga.
4. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta.
5. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga.
6. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske.
7. Umbes nädal läheb idanemiseks.
8. Paar nädalat pärast istutamist võib alustada väetamisega.

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Lahedad kalorivaesed suvetoidud

Peenemaitselised, vürtsikad, tuliselt teravad või marja-magusad suvetoidud on praktilised-tervislikud. Kõik on kerged, kus õli, või koore puudumist ei märkagi. Sobivad paljudele, sest kalorite hulk on minimaalne.

Loe edasi: Lahedad kalorivaesed suvetoidud

Muru talveks ettevalmistamine

Hästi talvitub suvel ja sügisel õigesti väetatud ja hooldatud muru.

Viimastel niitmistel tuleb niita muru kõrgemalt, umbes 5-7cm kõrguselt. Niidetud muru tuleb murult eemaldada, et talveks ei jääks murule haigust tekitavaid koldeid. Samal põhjusel tuleb enne talve murult ära riisuda ka puulehed.

Ilusa muru loomisel peetakse väga oluliseks toitainete rikka mulla piisavat olemasolu, maapinna planeerimist õige kallakuga, et pinnasele ei koguneks liigvett ja õiget mulla happesust. Liiga happelisesse mulda külvatud muru hulka hakkab kasvama sammal ja muru muutub hõredaks. Happelist mulda tuleb neutraliseerida aialubjaga. Happelist mulda neutraliseeritakse juba muru rajamise ajal või hiljem, puistates aialupja murusse.

Liiga niiske ja happelise reaktsiooniga muld muutub tihedaks ja raskeks ning soodustab sammalde arengut. Sellist pinnast tuleks peale lupjamise ka õhustada. Hästi aitab riisumine tugevate piidega rehaga nii sügisel kui ka varakevadel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Oma kodu rajamine

Oleme aastaid kuulnud juttu, et oma kodu omamine on inimestele elu tähtsaim ja suurim investeering. Omandi puhul on eelised suhteliselt selgesti nähtavad kuid kas üürimisel on sellele midagi vastu panna? Alljärgnev artikkel toob välja üürimise head ja vead võrreldes maja või korteri omamisega.

Alustavatele paaridele ja madalama elatustasemega perede jaoks on üürimine ainuõige valik. Kuigi üürihinnad varieeruvad linnati seinast-seina, leiab igaüks, kes otsib igas linnas sobiva. Kuna alustavates paarides töötavad tavaliselt mõlemad osapooled, pole üüri eest tasumine just teab mis keeruline ülesanne. Üürimise puhul ei pea Te muretsema maja või korteri hooldamise pärast ja kui mõni kodumasin peaks rikki minema, piisab tavaliselt kõnest omanikule, kes lepingujärgselt selle paari tööpäeva jooksul korda seab. Kuna Eesti linnad on muu maailmaga võrreldes väikesed ning kõik vajalikud asutused üldiselt mõnekümne minutise jalutuskäigu kaugusel, ei ole asukohtki primaarse tähtsusega.

Rentimine on hea valik ka üksikutele töötavatele noortele. Noorena on paljud inimesed ambitsioonikad ning majaomaniku murede lahendamine võib osutuda tiheda töö kõrval parajaks nuhtluseks.

Kuid millised on rentimise suurimad eelised?

• Madal esialgne investeering. Tavaliselt on tarvis tasuda ette vaid esimese või teise kuu üür.
• Madalam vastutus. Omanik on tavaliselt kogu vara hoolduse eest vastutav ja seega ei pea Te kohe-kohe rikneva pesumasina pärast ise oma pead vaevama.
• Üürilevõtjat ei mõjuta kinnisvara hindade tõus. Üürihindade tõstmine on reguleeritud seadusega ja sedagi kaitstes rohkem üürilevõtjat.
• Kuna üürile lisanduvad tavaliselt kommunaalkulud on igakuise eelarve tegemine lihtsam.
• Soovi korral võite lahkuda ning järgmisesse kohta elama minna. Kui Te sissetulekud kõiguvad mistahes poole, võite vastava otsuse langetada kiiresti, muretsemata pangalaenude pärast.

Peale nende on üürimisel veel mitmeid häid külgi. Noored, kelle karjäär võib nõuda neilt ühest linnast teise kolimist, leiavad kiiresti, et korteri üürimine on neile parim valik. Sellises olukorras maja müümine, ostja leidmine, kolimine ja paljud muud vajalikud tegevused võivad inimest kinni hoida ning nende saavutusi pärssida.

Kasvata kodus ingverit

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.

1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.

2. Pane igver ööks sooja vette seisma.

3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.

4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.

5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.

6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.

7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.

8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti  mulda.

Testi kodu tuleohutust

Alljärgnevalt leiate kontrollküsimustiku, millele vastates saate teada enda kodu vastavust tuleohutusele. Küsimustele vastake „jah“, „ei“ vormis.

- Kas lastele on põhjalikult õpetatud tulega mängimise ohtlikkust?
- Kas koju on paigutatud suitsuandurid?
- Kas autot ei jäeta kunagi kinnises garaažis käima, ka mitte mootori soojendamiseks.
- Kas küttekolded, korstnad ja lõõrid ning ventilatsioon on viimase aasta jooksul kontrollitud ja korras?
- Kas mittepaiksed küttekehad (puhurid, kiirgurid, konvektorid) hoitakse vähemalt meetri kaugusel süttivaist esemeist?
- Kas mittepaiksed küttekehad on alati vooluvõrgust lahutatud, kui neid ei kasutata?
- Kas magama minnes on kõik mittepaiksed küttekehad välja lülitatud?
- Kas köögirätikuid, pajalappe ja kuumakindaid hoitakse ahjust eemal?
- Kas kardinad ei saa tuulega sattuda lahtise tule või kuumade pindade lähedale?
- Kas kõik elektririistad on regulaarselt kontrollitud juhtmevigastuste avastamiseks?
- Kas boilerid on regulaarselt kontrollitud võimalike lekkekohtade avastamiseks?
- Kas suitsetatakse selleks ettenähtud kohtades, konid hoolikalt kustutades?
- Kas perekonnal on ette valmistatud ja harjutatud evakuatsiooniplaan?
- Kas tuletõrjetehnika saab takistamatult sinu maja juurde sõita?

Juhul kui vastasid mõnele väitele eitavalt, saad antud küsimusele tähelepanu pöörata ning seeläbi oma kodu ohutumaks muuta.

Auto valmisolek suvisteks reisideks

Paljude perede jaoks on suvi just see aeg, mil külastatakse kaugeid sugulasi, käiakse koos matkamas ja kasutatakse vanemate puhkust ja laste koolivaheaega perekeskis reisimiseks. Selleks, et koosveedetud aeg võimalikult meeldiv oleks, on Teie neljarattalise pereteenri seisukord sama oluline kui koht, kuhu suundute. Samuti on oluline, et kõik vajalik oleks reisil kaasas, juhuks kui mõni probleem kontrollist läbi peaks olema lipsanud.

Oma reisi edukuse kindlustamiseks saate enne reisi teha palju:

Pakkige kaasa korralik esmaabipakk juhuks, kui Teie auto peaks üles ütlema. Kindlasti pakkige kaasa taskulamp, esmaabikarp, päiksekreem, „krokodillid“, aknapesuvedelik, kanister vett ja mitteriknevat toitu.

Enne teele asumist peaksite alati tegema kiire tehnokontrolli oma võimete ja oskuste piires. Korralik rehvirõhk ja rehvid, normaalne õlitase, täis kütusepaak, töötav aku ja korras pidurid on peaaegu kõik, mis iseloomustab töökorras autot.

Kuna suvised temperatuurid on vahel sama ekstreemsed kui talvised, peaksite auto aku seisukorda kontrollima küllaltki tihti. Maanteeäärsed autotöökojad kontrollivad Teie akut tavaliselt tasuta. Korraline kodune ülevaatus säästab teel tunde ja kulutatud närve.

Liikumine elulaadiks

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

• elavneb liigesekõhre ainevahetus
• kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
• luukoe hõrenemine aeglustub
• keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

• minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
• stressitaluvus paraneb
• eneseusaldus kasvab
• keha ja vaim lõõgastuvad
• masendus väheneb
• uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Allikas: Terviseleht

Puravik

Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.

Tatikas on väärtuslik seen

Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Mida vanem puravik, seda vähem valke

Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.

Kui magu on tundlik...

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.

Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.

Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.

Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:

Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.

Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.

Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.

Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus

Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.

Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.

Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.

Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.

Tekib osteoporoos

Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Peenraroosid - roosidega sobivad taimed

Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast:

- Roomav kipslill
- Madalamad kurerehasordid ja liigid (nt vereva kurereha sordid, viljatu kurereha `Biokovo`, kurereha `Jolly Bee`, säbar kurereha)
- Madalamad astilbe liigid ja -sordid
- Metssalvei sordid
- Tähklavendel
- Niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Auto valmisolek suveks

Päikselised ilmad meeldivad kõigile, kuid suvekuumus on peale külma talve viimane asi, mida Teie auto vajab. Suvised ilmad, tänavatel lendlev tolm ja kiirendusi täis linnaliiklus on Teie autole kurnavad. Lisage sellele  väsimus külmast talvest ja tehe annab kokku suurenenud sõiduki rikke võimaluse. Seda tõenäosust saate vähendada korralise hooldusega, pealegi suureneb tänu sellele auto hilisem väärtus.

Enamus järgnevatest hooletest on suhteliselt lihtsad, osad vajavad mõningasi teadmisi mehaanika vallas. Esimesena soovitame läbi lugeda tootja poolt koostatud kasutusjuhend ja järgida sealseid juhendeid hoolde tegemiseks.

Loe edasi: Auto valmisolek suveks

Talveriiete hoiustamine

Pärast külmade taandumist ja lume sulamist on aeg hakata mõtlema talveriiete hoiustamisele. Kampsunid, mantlid, mütsid ja kindad tuleb korralikult hoiustada ning teha ruumi suvistele riietele. Enne riiete hoiustamist tuleks aga teha mõned ettevalmistused, mida järgnevalt vaatamegi.

1. Peske riided enne kappi pakkimist puhtaks. Nii väldite olukorda, kus külma aja saabudes on riided koppinud lõhnaga. Puhaste kudumite puhul on ka koiliblikate kahjustuste tõenäosus väiksem.

2. Riiete pikaajaliseks hoiustamiseks võite kasutada plastmassist hoiukarpe. Lühiajaliseks hoiustamiseks sobivad ka pappkarbid.

Loe edasi: Talveriiete hoiustamine

Mai algus aias

• Toas ettekasvatatud taimed tuleks viia õue või kasvuhoonesse. Õueviimine tuleks teha järk-järgult paari päeva jooksul, et taimed harjuksid välisõhuga. Teise variandina võite taimed viia madalama temperatuuriga ruumi.
• Hetkel on parim aeg muru külvamiseks!
• Jätkub ka paljasjuursete hekitaimede istutusperiood. Tiheda heki saamiseks tuleks neid iga kevad 2/3 võrra tagasi lõigata.

  Loe edasi: Mai algus aias