Nokitse.ee

Üldine ohutus nokitsemisel

Kodus nokitsemine võib olla üsna ohtlik, eriti kui unustatakse end või ei arvestata ettevaatusabinõudega. Järgnevalt vaatame põhimõtteid, millest iga nokitseja peaks kinni pidama.

 Asjad mida teha

-  Pööra alati tähelepanu enda tegevuse ohutusele. Ole ettevaatlik, hoolas ning veendunud enda tegevuse ohutuses. Kui kahtled, siis ära tee.

-  Alati tutvu toodete kasutusjuhenditega ning alati järgi juhiseid ning võimalikke hoiatusi.

-  Enne tööriistade kasutamist tutvu alati tootja kasutusjuhistega (eriti hoiatustega). Erilist tähelepanu pöörake elektritööriistadele, millel on teravad liikuvad osad.

 -  Kasuta tööriista selleks ettenähtud otstarbel. Ära kasuta seda mitteotstarbeliselt.

-  Töö tegemisel kasuta vajalikke ohutusvahendeid. Nendeks on kindad, tolmumaskid, kaitseprillid jms.

-  Väldi sõrmede sattumist pöörlevate lõiketerade lähedusse.

-  Kontrolli, et vahetatavad osad oleksid korralikult kinnitatud.

-  Enne kasutamist veendu, et elektritööriistad ja pikendusjuhtmed oleksid terved. Ära kasuta elektriseadmeid märgades oludes.

-  Enne aukude puurimist veendu, et seinas, laes või põrandas ei oleks elektrikaableid ega torusid.

-  Elektrilise ketassaega töötades ole eriti ettevaatlik.

-  Kinnita väikesemõõtmelised esemed enne aukude puurimist või lõikamist millegi külge.

-  Kui tööriista käsitlemine nõuab kahte kätt, siis kasuta kahte kätt.

-  Suuremate ümberehitustööde korral tutvu kohaliku omavalitsuse nõuetega. Enamasti võib osutuda vajalikuks ehitusloa taotlemine.

-  Redelit kasutades veendu, et see oleks tasasel pinnal ning ei kõiguks.

Mida mitte teha

-  Elektritööriistadega töötades ära kanna lotendavaid riideid, lahtisi juukseid või rippuvaid ehteid.

-  Ära ürita kasutada tööriistu (eriti elektritööriistu) tööoperatsioonide sooritamiseks, milleks antud tööriistad ei ole ette nähtud.

-  Ära kasuta elektritööriistu joobes olekus.

-  Ära kasuta katkiseid elektritööriistu. Kui need hakkavad tegema imelikku häält või eritama ebameeldivat lõhna, siis lõpeta nendega töötamine ning uuri, milles on probleem.

-  Ära lõika väikeseid puidust, metallist või muust materjalist tükke elektritööriistadega. Neid on suhteliselt raske kinni hoida ning lahtipääsemise korral võivad tükid töötegijat vigastada.

-  Elektririistade osade vahetamisel eemalda need vooluvõrgust.

-  Redelit kasutades ärge üritage ulatuda teatud kohani, riskides seejuures kukkumisohuga. Kui Te ei ulatu, siis tõstke redelit edasi või kasutage pikemat redelit.

-  Ärge kasutage nürisid tööriistu. Teritage tööriistu ise, laske neid teritada või kui see ei ole võimalik, siis visake vana tööriist ära ja võtke uus.

-  Ärge kasutage elektritööriistu esemete töötlemiseks, kui need ei ole korralikult kinnitatud.

-  Ärge puurige või lõigake pindasid pimesi. Veenduge, et pinna sees, all või taga ei oleks torusid ega elektrijuhtmeid.

-  Ärge saagige suuri materjale tükke kui need ei ole mõlemalt lõike poolelt korralikult toetatud või kui kedagi ei ole äralõigatavat poolt hoidmas.

-  Ärge toetage lõigatavat materjali enda kehaosadega (nt. põlv).

-  Ärge kandke teravaid tööriistu taskutes. Kasutage selleks tööriistavööd.

-  Ärge kasutage redelit ebatasasel maapinnal. Kui teisiti ei ole võimalik, siis paluge keegi redelit hoidma.

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Nõuandeid grilli süütamiseks

1) Kasutades süütevedelikku

- pane söed kuhjana grilli põhjale
- pritsi sütele süütevedelikku ja lase sellel imenduda
- süüta

Alusta grillimist alles siis, kui söed hõõguvad korralikult ja süütevedelik on korralikult ära põlenud.

2) Kasutades tohthakatist

- pane tohthakatis ühtlaselt grilli põhja
- pane söed peale ja süüta hakatis mitmest kohast

Tohthakatist kasutades saab grillimist alustada kohe, kui süte temperatuur on selleks paras. Tohthakatist kasutades toimub süte süütamine puhtalt ja ökoloogiliselt.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Märgid võimalikest õhukvaliteedi probleemidest ruumides

• Ebatavaline või kopitanud lõhn
• Tuntav õhuvahetuse puudus
• Must või tõrkuv ventilatsioonisüsteem
• Vigastatud või kahjustunud ventilatsiooni-ja korstnalõõrid
• Ebapiisava tõmbega ahjud
• Liigniiskus
• Varasemast  väiksem õhuvahetus, mis võib olla tingitud vanade akende vahetamisest uute vastu
• Hallituse kasv
• Tervise halvenemine või allergiate teke pärast remonti, uue mööbli ostu, põranda paigaldamist või uude koju kolimist
• Enesetunde paranemine ruumist lahkudes

Vanade majade müügiks elustamine

Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba.

Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa. Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.

Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.

Paarismajast - ühepereelamuks

Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.

Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.

Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.

Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.

Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.

Head krundivalikut!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Püsikute katmine talveks

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et kuivanud varte vahele on hea kuuseoksi torgata. Püsikud vajavad kaitset eelkõige kevadtalvise päikese eest. Kuuseoksad on ka head näriliste peletajad, kuna hiirtele ei meeldi teravate okaste vahel talvituda.

Lumeta talvel kaetakse püsikud külmunud maapinnale puulehtede või turbaga, millele laotakse kuuseoksad.

Kui kuuseoksi pole võimalik kuskilt hankida, siis aitab varju tekitamine lõuna küljele. Selleks võib kasutada varjutus- või jutekangast. Toed, millele tahate kanga kinnitada, tuleb maasse torgata sügisel juba siis, kui maapind on veel pehme.

Püsikutele, mis ei talu liigniiskust, tuleb peale ehitada tugedest karkass, millele tehakse peale kilest või muust vett mitteläbilaskvast materjalist kuppel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Koduse seebi valmistamine

Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.

Vajalikud asjad

1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)

2. 3-liitrist roostevaba potti

3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks

4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)

5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)

6. 500 ml vett

7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)

Töö käik

• Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
• Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
• Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
• Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
• Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
• Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.

PS!

• Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
• Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
• Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

5 rohelist näpunäidet köögis

Keskkonnasäästlikkus köögis ei tähenda ilmtingimata seda, et peaksite kulutama suuri summasid. Selleks, et muuta enda köögiga seotud tegemised keskkonnasõbralikuks, muutke enda harjumusi. Järgnevalt vaatame viit võimalust, millest võiksite alustada.

Osta kohalikke toiduaineid

Toidu päritolu on sama oluline kui see, mida sööte. Tarbige võimalusel kohalikke toiduaineid. Kodumaist kaupa saate turult või hästivarustatud toidukauplustest ning seejuures eelistage neid kaupu, mis on toodetud Teie kodule kõige lähemal. Võimaluselt ostke toiduaineid otse tootjalt.

Ostke töödeldud toiduainete asemel värskeid

Võimalusel eelistage alati värskeid toiduaineid. Töödeldud toiduained on enamasti kaotanud osa enda väärtusest ning toiduainete töötlemine on alati seotud energiakuluga. Kui Teil on aed, siis kasvatage ise köögivilju ning komposteerige toidujäätmed ja kasutage kompostmulda väetisena.
Kasutage energiasäästlikke kodumasinaid

Energiasäästlikud kodumasinad on kõikjal meie ümber ning neid ei kutsuta asjata energiasäästlikeks. Näiteks, nõudepesumasinad on võrreldes käsipesuga oluliselt energiasäästlikumad, sest säästavad vett ja vee soojendamiseks kulutatavat energiat. Samas kui Te soovite välja vahetada vana külmkapi uue vastu, ent otsest vajadust ei ole (st. külmik töötab korralikult), siis kaaluge enda ostu hoolikalt, sest uue soetamisel on selle tasuvusaeg suhteliselt pikk ning külmiku tootmisega kaasnevad ka keskkonnamõjud.

Kasutage looduslikke puhastusvahendeid

Kaubandusvõrgus on piisavalt selliste tootjate tooteid, kes kasutavad enda toodete valmistamiseks mittetoksilisi ja looduses lagunevaid koostisosi. Lisaks sellele saate koduste vahenditega teha puhastusvahendi, mis on sama efektiivne kui kemikaale täis puhastusvahendid. Nendeks imelisteks vahenditeks on äädikas ja söögisooda. Proovige neid ning näete kui efektiivselt need toimivad.

Taaskasutage

Köögis tekib arusaadavalt kõige rohkem jäätmeid: toidupakendid, kilekotid jne. Lihtsaks sammuks taaskasutamisel on poekottide korduv kasutamine. Iga kord ei ole tarvis uut kilekotti osta ning mõistliku kasutamise korral (ära pane liiga palju asju kilekotti) kestab üks kilekott kümneid kordi. Lisaks saate taaskasutada ka klaasist purke ja pudeleid. Toidujäägid koguge eraldi ning pange need kompostihunnikusse. Kuna Eestis on suhteliselt heal tasemel taaskasutussüsteem, siis sorteerige prügi vastavalt prügi sorteerimise juhendile ning viige sorteeritud jäätmed vastavatesse konteineritesse.

Liigu iga päev pool tundi

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

·        elavneb liigesekõhre ainevahetus

·        kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad

·        luukoe hõrenemine aeglustub

·        keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

·        minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb

·        stressitaluvus paraneb

·        eneseusaldus kasvab

·        keha ja vaim lõõgastuvad

·        masendus väheneb

·        uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Väljavõte Eesti Südameliidu materjalidest

Õige toit alandab vererõhku

Kõrgenenud vererõhk kuulub tänapäeval küllaltki levinud tsivilisatsioonihaiguste hulka. Põhjused, miks vererõhk pidevalt üle 160/95 mm Hg tõuseb, on ülekaalulisus, rasvarikas toit, vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja stress.

Vererõhk on hiiliv. Alles aastaid hiljem ilmuvad sellised sümptomid nagu peapööritus, õhupuudus, hingeldushood ja unehäired. Neid kaebusi on aga võimalik kontrolli alla saada. Eriti olulist rolli mängib õige toitumine.

Vitamiin C- kaitseb veresoonte seinu. Kaitseb veresooni ka mehaaniliste kahjustuste ja ka kolesterooli ladestumise eest. C-vitamiinirikkad on tsitrusviljad, paprika, kibuvitsamarjad ja brokkoli.

Kaalium- mineraalaine reguleerib organismi veevajadust. Tähtsad kaaliumiallikad on banaanid, aprikoosid, spinat ja kartul.

Ballastained- neid aineid leidub peamiselt õuntes, banaanides ja tsitrusviljades, aga ka ubades. Ballastained aitavad võidelda ülekaalulisuse vastu.

Flavonoidid- need on väärtuslikud taimsed ained, mida leidub eelkoige rohelises ja mustas tees. Nende peamine ülesanne on alandada vererõhku. Lisaks leidub tees veel kofeiini, mis on kõrgvererõhupatsientidele heaks alternatiiviks kohvile.

Kel on liiga kõrge vererõhk, peaks laskma seda regulaarselt mõõta.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig

Kõndimise eelised

·        majanduslikkus - bensiini- ja sõidukipiletite raha kokkuhoid, rohkem raha sinu enda ja tööandja rahakotis

·        ruumi kokkuhoid, vähem inimesi transpordivahendites

·        parkimisplatsid, sõiduteed vähem koormatud sõidukitest

·        hõlpsus

·        tervis

·        tööandja hoiab kokku haiguspäevadelt

·        ühiskond säästab ravikuludelt

Bussiga töölemineku võid muuta kõndimiseks: kodunt kiirel sammul peatusesse, peatusest tööle või asju ajama. Selline liikumine annab hõlpsasti kokku igapäevase pooltunni.

Kõndimine tähendab ka otstarbeliikumist ja -liiklemist:

·        koormatud inimese intensiivne ajakasutus

·        pole vaja eraldi kõndima minna

·        pole vaja jõusaali ega aeroobikat

Kõndimine on keskkonnasõbralik

·        ei tekita müra

·        ei saasta õhku

·        ei tekita kasvuhoonegaase

·        ei kuluta taastumatuid loodusvarasid

·        kõndides märgatakse aastaaegade vaheldumist, ka linnas

Fakt: üks neljandik kõikidest autosõitudest on lühemad kui kolm kilomeetrit- see on kõndimiseks sobiv vahemaa

Lühikesed autosõidud saastavad keskkonda suhteliselt kõige rohkem; külm katalüsaator ei tööta ja on isegi kahjulikum kui sõit ilma katalüsaatorita.

Kõndija elavdab linnapilti

Jalakäija on linnaliikluse tähtis figuur:

·        ta elavdab linnapilti

·        ta peatub silmitsema vaateaknaid

·        ta astub sisse poodi

·        ta kulutab meelsasti raha tänaval liikudes

Kõndimine pakub elamusi, jalakäija saab kergesti muuta oma marsruuti näit. aastaajale vastavalt.

Jalakäija on iseenese peremees. Kõndimine on paindlik, jalakäija suudab liikuda kus tahes.

Allikas: Terviseleht, Katrin Kurmiste

Puravik

Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.

Tatikas on väärtuslik seen

Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Mida vanem puravik, seda vähem valke

Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.

Kui magu on tundlik...

Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.

Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Aiaharjutused rinnalihastele

Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab.

Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne tööpõld, paraku!

Väike torge vastassoo suunas - ega lõtvade, rippuvate rinnalihastega meesterahvas ka kena välja näe!

Järgnevalt tõhus rinnalihaseid arendav harjutus, mis vajab tegemiseks vaid tugevat seina.

Seisa seinast veidi kaugemal, kui on käte sirutuspikkus. Keera käed õlaliigestest sissepoole, sõrmed vaatavad üksteisele otsa. Pea on püsti, selg sirge.

Vaju kogu keha raskusega ette seinale. Käed võtavad sinu keha kaaluga võrduva koormuse vastu nii, et peopesad toetuvad täisulatuses seinale, sõrmed suunatud keskele kokku, vahe sõrmeotste vahel umbes 10 cm. Küünarnukid vaatavad küljele, õla- ja küünarvarred on maaga paralleelselt. Keha hoia võimalikult sirgelt. (Tüüpiline viga on, et istmik tahab minna taha uppi.) Pea on püsti (s.t. ei kuklasse viidud ega rinnale painutatud). Jalad on põlvist sirged, kannad maas.

Kui sa sellises asendis saad vastu seina laskutud, siis põhikoormus läheb rinnalihastele ega mitte kuhugi mujale. Seda meil ju vaja ongi!

Sellest samast asendist lükka end seinast eemale tagasi lähteasendisse (pilt 1). Kontrolli ennast, et tõuketöö tegemine jääks ainult rinnalihastele, kätele. Ära kaasa ei selga, istmikku ega jalgu.

Kui oled saanud asendid paika, siis astu seinast kaugemale ning pehme seinale vajumise ja sellelt ära lükkamise asemel kuku seinale ja seejärel tõuka jõuliselt end sellest eemale. Saavutad rinnalihastele tugevama koormuse.

KORDUSTE arv oleks 6 kuni 8 korda või enesetunde järgi.

Allikas: Terviseleht, Reet Pool

Värvides on vägi ja võim

Looduse haljus rahustab ja laeb, nii et leiame hõlpsamini üles oma sisemise mina.Roheline on looduse värv, rahustav ja harmooniline. Ta lisab inimesse tarkust, arusaamist, harmooniat ja on sillaks soojade ja külmade värvide vahel. Öeldakse, et roheline värv on südame värv: tasakaalukas, tervendav ja virgutav - temas on kevade värskust ja noorust. Rohelist kasutatakse südamehäirete, kõrge vererõhu ja pingete puhul. Eriti hästi rahustab inimest õunaroheline. Samblaroheline sobib närvi- ja südamehaiguste puhul. Rohelise aedvilja söömine teeb head: sestap naudi võimalikult rohelist peakapsast, aedsalatit, võilillelehti, nisuorast... Roheline aitab inimesel paremini mõista ja armastada loodust ning loomi. Igasuguse rohelise liialdamine võib aga esile kutsuda halba - nt rahaahnuse. Hallikas- ja pruunikasroheline tekitab inimhinges hoolimatust, vaimset seisakut, kudede, elundite jne taandarengut.

Sinineon hinge värv, mis aitab inimesel leida oma sisemist, hingelist olemust. Sinine värv rahustab meeli, laseb närvidel puhata, aeglustab mõttetegevust. Kirgas sinine on loomingulise mõtlemise värv, mis aitab genereerida ideid või leida ootamatuid lahendusi. Selle värvi all on kaitstud unelmad ja inimese hingemaailm. Sinine vaigistab tundetorme ja on edukat kasutamist leidnud närviliste ravialuste rahustamiseks. Kui taltsutamatule loomale näidata sinist värvi, siis ta rahuneb.

Sinise halvem pool avaldub selles, et ta võib muuta inimese loiuks, väsinuks, ükskõikseks, haihtuvad nii positiivsed kui ka negatiivsed tundmused. Sinise taevaga liitub meiega nukrus, kuid samas ka ülevad tunded.

Helesiniselon meie organismile tugevalt antiseptiline mõju, on põletikke tõkestav ja parandav jõud. See värv on palaviku, kurguvalu, krampide, kipituste, peavalu, nahalööbe jne vastu, aitab ka unetust vältida. Helesinine on lastehaiguste puhul tõhus avitaja.

Tumesininevärv esindab meelerahu ja truudust. Aitab pääseda hirmust, kergendab talumast ka igapäevase elu pimepoolt. Seega märkame tumesinist kui varju valguse keskel. Tumesinise üleliigne kasutamine, ka vaatamine võib muuta inimese kitsarinnaliseks, igavaks ja isegi hingetuks. Selle vastu aitavad kollane, oranz ja punane.

Allikas: terviseleht.ee, Uudo Koolmeister

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela